Kuidas korteriühistu pääses kroonilise võlgniku küüsist

Mida teha, kui tööandja ei maksa töötasu õigel ajal?

Mida teha, kui tööandja ei maksa töötasu õigel ajal?

28. aug 2025
Kui üürnik ei maksa ja püüab end varjata – kuidas üks üürivaidlus üürikomisjonis lahenes

Kui üürnik ei maksa ja püüab end varjata – kuidas üks üürivaidlus üürikomisjonis lahenes

31. aug 2025
Mida teha, kui tööandja ei maksa töötasu õigel ajal?

Mida teha, kui tööandja ei maksa töötasu õigel ajal?

28. aug 2025
Kui üürnik ei maksa ja püüab end varjata – kuidas üks üürivaidlus üürikomisjonis lahenes

Kui üürnik ei maksa ja püüab end varjata – kuidas üks üürivaidlus üürikomisjonis lahenes

31. aug 2025

Üks Tartumaa korteriühistu seisis aastaid silmitsi tüütu probleemiga: krooniline võlgnik jättis süstemaatiliselt maksmata oma kommunaal- ja halduskulud. Võlg kasvas tasapisi tuhandetesse eurodesse – 2025. aasta kevadeks oli võlgnevus juba üle 4500 euro. Võlgnik “põgenes” – jättis lihtsalt arved tasumata ega reageerinud ühistu pöördumistele.


Esimesed sammud: maksekäsk ja pankrotihoiatus

Aitasime ühistul esitada lausa kolm maksekäsu kiirmenetlust. Kohus tuvastas tuhandete eurode suuruse nõude ja avaldused rahuldati. Kuna võlgnik jätkas aga oma poliitikat, koostasime lõpuks ka pankrotiavalduse. Kohus leidis siiski, et võlgnikul puudub vara ning pankrotimenetluse jätkamiseks oleks ühistu pidanud maksma deposiidi pankrotihalduri kulude katteks. Mõistagi ei olnud see enam mõistlik.


Lahendus: kaasomanike solidaarne vastutus

Olukord tundus lootusetu – võlgnik oli varatu ja võlg kasvas iga kuuga. Siis jõudsime aga võtmekohani: kuna tegemist oli kaasomandis oleva korteriga, lasub kohustuste täitmise vastutus kõigil kaasomanikel solidaarselt. Koostasime nõudekirjad teistele korteri kaasomanikele ja suunasime nõude neile. Sellisel olukorras võib asi minna ka teistpidi: võlgnik või tema sugulased võivad teha ennast ka varatuks või “kantida” vara välja.


Tulemus: ühistu sai lõpuks raha kätte

Esialgu püüdsid sugulased vastutusest kõrvale hiilida, palkasid advokaadi. Kuid pärast intensiivseid läbirääkimisi ja kirjavahetust jõuti sinnamaani, et nad tasusid 80% summast ühistule ära. Kuigi ühistu ei saanud seekord kogu nõutud summat, oli tulemus edukas: suurem osa rahast laekus ja seda ilma uue kohtuasjata. Jääki nad vabatahtlikult välja ei andnud, kuid kohtusse pöördumisel ka enam (liigsete kulude tõttu) mõtet polnud.


Mida sellest loost õppida?

  • Ära venita nõudega. Võlg kasvab kiiresti ja muutub järjest raskemini sissenõutavaks.
  • Kasuta seaduslikke võimalusi. Maksekäsk, kohtumenetlus (ühistu nõuete puhul hagita menetlus) ja pankrotiavaldus on vajalikud tööriistad.
  • Vaata suuremat pilti. Kui üks võlgnik ei maksa, võivad korteriomandist tulenevate kohustuste eest solidaarselt vastutada ka korteri teised kaasomanikud (KrtS § 15 lg 2) – meie loos olid nendeks võlgniku sugulased. Ainuüksi sugulus vastutust ei too.
  • Järjekindlus tasub end ära. Alguses tundus olukord lootusetu, kuid lõpuks sai ühistu raha kätte.

Praktiline õigusnõu ühistutele kroonilise võlgniku korral

  1. Kogu tõendid ja arvesta täpselt võlgnevus. Arved, viivised, koosolekute protokollid.
  2. Alusta maksekäsu kiirmenetlusest. Kiirem ja odavam kui kohe tavalise kohtumenetlusega alustada.
  3. Vajadusel pöördu kohtusse (korteriühistu nõuded korteriomaniku vastu lahendatakse hagita menetluses) või esita pankrotihoiatus. See sunnib võlgnikku reageerima.
  4. Kontrolli kaasomanikke. Kaasomanikel on solidaarne vastutus.
  5. Ole valmis kompromissiks. Sageli maksavad sugulased või kaasomanikud võla ära, et vältida krediidihäireid.

Kokkuvõte

Kroonilised võlgnikud võivad ühistut aastaid koormata, kuid lahendused on olemas. Kui ühistu tegutseb otsustavalt ja kasutab professionaalset õigusabi, on võimalik isegi keerulised võlad sisse nõuda – kas või kaasomanike kaudu.

Kui sinu ühistul on sarnane probleem, võta julgelt ühendust – leiame lahenduse ka kõige keerulisemale võlale.

Ero Liivik

Ero Liivik

Ero Liivik on Erovik Õigusbüroo jurist. Ta on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas – peamiselt võlanõuete, lepingu-, töö-, kinnisvara- ja perekonnavaidlustes.