Euroopa täitekorralduse tõend: kättetoimetamine peab olema üheselt tõendatud

Kui Eesti kohtu tehtud otsust või maksekäsku vaidlustamata nõude kohta tuleb täita teises Euroopa Liidu liikmesriigis, saab võlausaldaja taotleda selle kinnitamist Euroopa täitekorraldusena. Kui võlgnik kohtumenetluses nõudele vastu ei vaielnud, on üks olulisemaid eeldusi see, et menetlust alustav dokument toimetati talle kätte määruses (EÜ) nr 805/2004 lubatud viisil. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 7. septembril 2020 tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-08-13926, et kui kättetoimetamist ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, ei saa Euroopa täitekorralduse tõendit välja anda.

Eriti puudutab see vanu võlgu, mille kohta on säilinud üksnes kohtulahend ise.

Mis on Euroopa täitekorraldus?

Euroopa täitekorraldus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 805/2004 loodud lihtsustatud kord vaidlustamata nõuete jaoks. Kohtuotsust, mis on päritoluliikmesriigis Euroopa täitekorraldusena kinnitatud, tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma täidetavaks tunnistamise menetluseta ja ilma võimaluseta selle tunnustamisele vastu vaielda (määruse artikkel 5). Taanile määrus ei laiene (artikli 2 lõige 3).

Nõue on vaidlustamata näiteks siis, kui võlgnik ei ole kohtumenetluses sellele kunagi vastu vaielnud (artikli 3 lõike 1 punkt b). Ringkonnakohtu hinnangul on selline ka maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsk, kui võlgnik ei esitanud makseettepanekule vastuväidet.

Eestis annab kinnituse Euroopa täitekorraldusena kohtulahendi teinud maakohus. Taotlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Kui kohus keeldub kinnitust andmast, võib avaldaja esitada määruskaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 619¹ lõiked 1 ja 2).

Miks on kättetoimetamine nii oluline?

Tõend võimaldab otsust teises riigis täita ilma, et seal võlgniku menetlusõiguste järgimist uuesti kontrollitaks. Seepärast peab päritoluriigi kohus enne tõendi andmist veenduma, et menetlus vastas määruse miinimumnõuetele (artikli 6 lõike 1 punkt c ja artikkel 12). Kui nõue on vaidlustamata seetõttu, et võlgnik ei vaielnud vastu, on keskne nõue menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi nõuetekohane kättetoimetamine. Määruse põhjenduse 13 kohaselt ei ole seejuures piisav ükski õiguslikul fiktsioonil põhinev kättetoimetamisviis.

Kättetoimetamine võlgniku kättesaamistõendiga (artikkel 13)

Artikli 13 järgi võib dokumendi võlgnikule kätte toimetada järgmistel viisidel:

• isiklik kättetoimetamine, mille kohta võlgnik on allkirjastanud kuupäevaga kättesaamistõendi;
• isiklik kättetoimetamine, mille kohta kätte toimetanud pädev isik on allkirjastatud dokumendiga kinnitanud, et võlgnik sai dokumendi kätte või keeldus seda ilma õigusliku põhjuseta vastu võtmast;
• kättetoimetamine posti teel, kui võlgnik on kuupäevaga kättesaamistõendi allkirjastanud ja tagastanud;
• kättetoimetamine faksi, e-posti või muu elektroonilise vahendi teel, kui võlgnik on kuupäevaga kättesaamistõendi allkirjastanud ja tagastanud;
• alates 1. maist 2025 ka elektrooniline kättetoimetamine dokumentide kättetoimetamise määruse (EL) 2020/1784 artiklite 19 ja 19a alusel. Selle võimaluse lisas määrus (EL) 2023/2844. Artiklit 19a ehk kättetoimetamist Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu hakatakse kohaldama alles kahe aasta möödumisel vastavate rakendusaktide jõustumisest.

Kättetoimetamine ilma võlgniku kättesaamistõendita (artikkel 14)

Artikli 14 järgi võib dokumendi kätte toimetada ka nii, et võlgnik ise kättesaamist ei kinnita:

• üleandmisega võlgniku kodusel aadressil temaga samas leibkonnas elavale või seal töötavale isikule;
• füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku puhul üleandmisega tema töötajale tema äriruumides;
• dokumendi panemisega võlgniku postkasti;
• dokumendi jätmisega postkontorisse või pädevasse asutusse, kui võlgniku postkasti jäetakse sellekohane kirjalik teade;
• posti teel ilma kättesaamistõendita, kui võlgniku aadress on päritoluliikmesriigis;
• elektrooniliselt automaatse kättesaamiskinnitusega, kui võlgnik on sellise viisiga eelnevalt sõnaselgelt nõustunud.

Neid viise ei tohi kasutada, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada (artikli 14 lõige 2). Nelja esimese viisi puhul tuleb kättetoimetamine tõendada kätte toimetanud pädeva isiku allkirjastatud dokumendiga, millest nähtub kasutatud viis, kättetoimetamise kuupäev ning vajaduse korral isik, kellele dokument üle anti, ja tema seos võlgnikuga. Kodusel aadressil või äriruumides üleandmise korral võib tõendiks olla ka dokumendi vastu võtnud isiku kviitung (artikli 14 lõige 3).

Puuduste heastamine (artikkel 18)

Kui menetlus ei vastanud nendele nõuetele, saab puuduse lugeda heastatuks üksnes artiklis 18 sätestatud juhtudel. Esiteks siis, kui võlgnikule toimetati artiklite 13 või 14 kohaselt kätte kohtuotsus ise, tal oli võimalik otsus täieliku läbivaatamise teel vaidlustada, teda teavitati kohtuotsuses või koos sellega vaidlustamise korrast (sealhulgas sellest, kuhu ja vajaduse korral mis tähtaja jooksul vaidlustus esitada) ning ta jättis otsuse vaidlustamata. Teiseks siis, kui võlgniku käitumisest kohtumenetluses nähtub, et ta sai dokumendi isiklikult kätte piisavalt aegsasti, et end kaitsta.

Mis juhtus kohtuasjas nr 2-08-13926?

Harju Maakohus tegi 14. novembril 2008 maksekäsu, millega kohustas võlgnikku tasuma pangale võlgnevuse ja menetluskulud. Hiljem loovutati nõue rahvusvahelisele inkassoettevõttele. Avalduse kohaselt ei andnud võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus tulemust, sest võlgnik oli asunud elama Soome. Seetõttu palus inkassoettevõte 2020. aasta mais maakohtult maksekäsu kohta Euroopa täitekorralduse tõendit.

Maakohus jättis taotluse 27. mail 2020 rahuldamata. Kohtutoimik oli vahepeal hävitatud ning kohtute infosüsteemist ei nähtunud, kuidas menetlust algatav dokument võlgnikule kätte toimetati. Seetõttu ei saanud kohus kontrollida, kas kättetoimetamine vastas artiklitele 13 või 14 või kas puudus oli heastatud artikli 18 alusel.

Inkassoettevõtte vastuväide

Määruskaebuses leidis inkassoettevõte, et kui kättesaamistõend on koos toimikuga hävitatud, võib kättetoimetamise tuvastada kohtulahendi enda põhjal. 2008. aasta maksekäsus oli märgitud, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte. Ettevõtte hinnangul polnud põhjust kahelda, et see toimus üldkorras ehk allkirja vastu üleandmisega, sest muidu oleks kohus kättetoimetamise viisi täpsustanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kohus märkis, et maksekäsk on vaidlustamata nõue määruse artikli 3 lõike 1 punkti b mõttes ning maksekäsu kiirmenetluses tuleb võlgnikule kätte toimetada maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja makseettepanek. Kohtute infosüsteemis säilinud dokumentide hulgas puudusid aga tõendid nende kättetoimetamise kohta.

Ringkonnakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele. Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandja peab tõendi väljaandmise reegleid täpselt ja hoolikalt järgima (Riigikohtu 1. detsembri 2010. a määrus nr 3-2-1-117-10, p 11). Määrus ei võimalda menetlusdokumente kätte toimetada fiktsiooni teel, eelkõige avalikult (Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus nr 3-2-1-179-14, p 15).

Kohtu hinnangul ei piisanud maksekäsus olevast märkest, et makseettepanek toimetati kätte, sest sellest ei selgunud kättetoimetamise viis. Lisaks oli makseettepanekus märgitud võlgniku Soome aadress, maksekäsus aga rahvastikuregistri järgne Eesti aadress. Seega polnud teada, millisele aadressile dokument saadeti ja kas see oli võlgniku tegelik aadress. Kui võlgniku aadress ei ole kindlalt teada, ei saa kasutada kättetoimetamist ilma võlgniku kättesaamistõendita (artikli 14 lõige 2).

Kohus lisas, et kui võlgnikku saab pidada tarbijaks (võlg tulenes krediitkaardilepingust) ja tema alaline elukoht oli maksekäsu tegemise ajal Soomes, ei oleks täidetud ka nõue, et tarbija vastu tehtud otsus peab olema tehtud tema alalise elukoha liikmesriigis (artikli 6 lõike 1 punkt d). Kuna puudusid tõendid ka maksekäsu enda kättetoimetamise kohta, ei saanud puudust lugeda heastatuks artikli 18 alusel. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud.

Mida see tähendab võlausaldajale?

• Mõelge välisriigis täitmisele juba menetluse alguses. Kui võlgnik võib elada või vara omada teises liikmesriigis, on oluline, et menetlust alustav dokument toimetataks talle kätte tõendatult ja õigel aadressil.
• Avalik kättetoimetamine ei sobi. Euroopa täitekorralduse määruse artiklid 13 ja 14 ei näe ette fiktsioonil põhinevat kättetoimetamist. Sellise kättetoimetamise näitena on Riigikohus nimetanud dokumendi avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded (määrus nr 3-2-1-179-14, p 15). Eestis ei või makseettepanekut füüsilisest isikust võlgnikule avalikult kätte toimetada ka siseriikliku õiguse järgi (TsMS § 484 lõige 3).
• Tarbija puhul arvestage elukohariigiga. Kui tarbijalepingust tulenev nõue on vaidlustamata seetõttu, et tarbija ei vaielnud vastu, saab otsuse Euroopa täitekorraldusena kinnitada üksnes juhul, kui see on tehtud tarbija alalise elukoha liikmesriigis (artikli 6 lõike 1 punkt d).
• Ärge lükake taotlemist edasi. Kohtuasjas nr 2-08-13926 takistas tõendi väljaandmist eelkõige see, et toimik oli aja jooksul hävitatud ja kättetoimetamise andmed puudusid.
• Kaaluge ka teisi võimalusi. Kui kohtumenetlus algatati 10. jaanuaril 2015 või hiljem, kohaldub ka Brüsseli Ia määrus (EL) nr 1215/2012. Selle järgi on liikmesriigis tehtud ja seal täidetav kohtuotsus teistes liikmesriikides täidetav ilma täidetavaks tunnistamiseta ning päritoluriigi kohus annab huvitatud isiku taotlusel välja vastava tunnistuse (artiklid 39, 53 ja 66). Kas see võimalus konkreetsel juhul sobib, tuleb eraldi hinnata.

Mida see tähendab võlgnikule?

Kui teie vastu tehtud Eesti kohtulahendi kohta on antud Euroopa täitekorralduse tõend, kuigi menetlusdokumente ei toimetatud teile nõuetekohaselt kätte, saab päritoluriigi kohtult taotleda tõendi tagasivõtmist, kui see on selgelt valesti antud (määruse artikli 10 lõike 1 punkt b). Eestis võib kinnituse tühistamise avalduse esitada 30 päeva jooksul kohtulahendist ja kinnitusest teadasaamisest, välismaale saatmise korral kahe kuu jooksul. Kinnitamise tühistamise või sellest keeldumise määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 619¹ lõige 4). Tõendi väljaandmise peale eraldi edasi kaevata ei saa (artikli 10 lõige 4).

Kui olete saanud inkassoettevõttelt nõude vana võla kohta, lugege ka, mida kontrollida enne inkasso nõude tasumist.

Kokkuvõte

Kui nõue on vaidlustamata seetõttu, et võlgnik ei vaielnud vastu, saab kohtulahendi Euroopa täitekorraldusena kinnitada üksnes siis, kui kohus saab kontrollida, et võlgnikule toimetati menetlust alustav dokument kätte määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklite 13 või 14 kohaselt või et puudus on heastatud artikli 18 alusel. Pelk märge kohtulahendis, et dokument toimetati kätte, ei pruugi selleks piisata. Vanade võlgade puhul võib tõendi saamine seetõttu osutuda võimatuks.

Vajate abi kohtulahendi täitmisel välisriigis?

Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid ja ettevõtteid vaidlustes, sealhulgas võlanõuete korral, ning on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Lähemalt saate lugeda meie kohtuvaidluste ja kohtus esindamise lehelt.

Kui soovite Eesti kohtulahendit täita teises liikmesriigis või kahtlete teie suhtes antud tõendi õigsuses, võtke meiega ühendust. Hinnad leiate hinnakirjast; töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist.

Artikkel on uuendatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.