Abielu lahutus: kuidas lahutada, kui kaua see aega võtab ning mis saab varast ja lastest

Abielu lahutus on Eestis võimalik kahel viisil: abikaasade kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures või ühe abikaasa hagi alusel kohtus. Milline tee Teile sobib, sõltub eelkõige sellest, kas olete lahutuses ja sellega seotud küsimustes ühel meelel. Allpool selgitame, kuidas abielulahutus käib, kui kaua see aega võtab, mida see maksab ning mis saab ühisest varast, lastest ja ülalpidamisest.

Abielu lahutus kokkuleppel: perekonnaseisuasutus või notar

Kui mõlemad abikaasad soovivad lahutada ja Teil ei ole lahutusega seotud asjaolude üle vaidlusi, saab lahutuse vormistada ilma kohtuta. Selleks esitate ühise kirjaliku avalduse, milles kinnitate, et vaidlusi ei ole, ja märgite muu hulgas oma perekonnanime pärast lahutust (perekonnaseisutoimingute seaduse ehk PKTS § 44).

• Perekonnaseisuasutus ehk maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (näiteks Tallinn, Tartu või Pärnu) saab abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja lahutusele kohaldatakse Eesti õigust või kui abikaasad on kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises (perekonnaseaduse ehk PKS § 64). Digitaalallkirjaga avalduse saab esitada ka turvalises veebikeskkonnas.
• Notar saab abielu lahutada, kui lahutusasi kuulub Euroopa Liidu määruse 2019/1111 järgi Eesti kohtualluvusse (PKS § 64¹). Notarite Koja selgituse järgi on see nii eelkõige siis, kui vähemalt ühe abikaasa harilik viibimiskoht on Eestis või mõlemad abikaasad on Eesti kodanikud. Avalduse vastuvõtmisel selgitab notar lahutuse õiguslikke tagajärgi ja kohaldatavat õigust (notariaadiseaduse § 30).

Lahutuspäeval peavad mõlemad abikaasad kohal olema. Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel tulla, võib ta esitada notariaalselt või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku lahutamiseks tema kohalolekuta. Kui Te ei ilmu määratud ajal ega teata põhjusest, loetakse, et avaldust ei ole esitatud (PKTS § 45–47). Abielu lõpeb abielulahutuse kande jõustumisel (PKS § 66).

Millal tuleb pöörduda kohtusse

Abielu lahutatakse kohtus, kui (PKS § 65):

• üks abikaasa ei ole lahutusega nõus;
• abikaasad vaidlevad lahutusega seotud asjaolude üle, näiteks vara, laste või ülalpidamise osas;
• perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.

Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Seda eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus püüab pooli lepitada ja võib anda kuni kuuekuulise leppimisaja (PKS § 67). Hagi esitatakse abikaasade ühise elukoha, selle puudumisel kostja elukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 102 lg 3).

Hagiavalduses tuleb märkida ka ühiste alaealiste laste andmed, kelle juures lapsed elavad ja kes neid ülal peab, ning ettepanek laste edasise korralduse kohta (TsMS § 363 lg 5). Koos lahutusnõudega saab esitada ka ühisvara jagamise, elatise ning hooldus- ja suhtlusõiguse nõuded (PKS § 37 lg 1, TsMS § 550 lg 2). Kohus kutsub pooled üldjuhul isiklikult kohtusse ja kuulab nad ära (TsMS § 346 lg 2).

Kui kaua võtab lahutus aega

Kokkuleppel lahutades määratakse lahutuspäev juba avalduse esitamisel. Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest (PKTS § 45). Seega võtab lahutus perekonnaseisuasutuses või notari juures aega ühest kuni kolme kuuni.

Kohtus kindlat tähtaega ei ole. Kestus sõltub sellest, kas vaieldakse ka vara, laste või elatise üle, kas kohus annab leppimisaja ja kas otsus kaevatakse edasi. Apellatsiooni saab esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632). Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub (PKS § 66).

Lahutuse kulud

• Perekonnaseisuasutuses tasutakse abielulahutuse kande eest riigilõivu 90 eurot (riigilõivuseaduse ehk RLS § 339).
• Notari juures on notari tasu abielu lahutamise kinnitamise eest 64 eurot (notari tasu seaduse § 33²), Notarite Koja andmetel koos käibemaksuga 79,36 eurot. Notari tehtava lahutuskande eest riigilõivu ei võeta (RLS § 47 lg 1 p 6).
• Kohtus on abielu lahutamise hagi riigilõiv 100 eurot (RLS § 59 lg 2). Riigi Teatajas juba avaldatud muudatuse järgi on see alates 01.01.2027 310 eurot. Ühisvara jagamise nõude riigilõiv sõltub hagihinnast, elatisnõudelt riigilõivu ei võeta (RLS § 22 lg 1 p 2).

Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldjuhul ise, kuid varasuhtega seotud vaidluses võib kohus kulud jagada teisiti (TsMS § 164). Lisanduda võivad õigusabikulud.

Vara jagamine lahutusel

Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet ega sõlminud abieluvaralepingut, kehtib nende vahel varaühisus (PKS § 24 lg 2). Siis kuulub abielu ajal omandatud vara abikaasade ühisvara hulka (PKS § 25). Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, näiteks (PKS § 27):

• enne abielu omandatud vara;
• kingi või pärandina saadud vara;
• isiklikud tarbeesemed;
• kohustusliku kogumispensioni ehk II samba vara.

Kuni ei ole tõendatud, et ese on lahusvara, loetakse see ühisvaraks. Lahutusega varaühisus lõpeb ja ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete järgi võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 35 ja § 37 lg 3). Ühisvara koosseis määratakse varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 1¹) ning jagatakse ka ühisvaraga seotud kohustused (PKS § 38). Kuni jagamiseni kehtivad ühisvara valitsemise reeglid (PKS § 37 lg 2).

Kinnisasja või korteriomandi üleandmiseks vajalik kokkulepe peab olema notariaalselt tõestatud või sisalduma kohtulikus kompromissis (asjaõigusseaduse § 120). Vaidluse korral saab jagamist nõuda kohtus, ka koos lahutushagiga. Kohus saab määrata ka perekonna eluaseme ja kodusisustuse kasutamise, arvestades eelkõige laste heaolu, ning jagada ühised kodusisustuse esemed (PKS § 68–70). Lähemalt lugege artiklist abikaasade ühisvara jagamisest ja kaasomandi lõpetamisest.

Lapsed lahutusel: hooldusõigus, elukoht, suhtlemine ja elatis

Lahutus ei muuda iseenesest vanemate ühist hooldusõigust. Kui soovite, et hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult Teile, saate seda taotleda kohtult, ka lahutusmenetluse käigus. Kohus lähtub lapse huvidest ega rahulda avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps on selle vastu (PKS § 137). Lugege lähemalt: ühine hooldusõigus või ainuhooldus ja hooldusõiguse taotlemine ühele vanemale.

Lahus elavad vanemad otsustavad lapse olulisi asju ühiselt, igapäevaelu küsimusi otsustab aga vanem, kelle juures laps alaliselt elab (PKS § 145). Suhtlemises lepivad vanemad kokku ise, vaidluse korral määrab suhtluskorra kohus (PKS § 143). Enne kohtusse pöördumist suhtluskorra asjas tuleb üldjuhul läbida lepitusmenetlus, näiteks Sotsiaalkindlustusameti riiklik perelepitus; vägivalla või muu mõjuva põhjuse korral see ei ole nõutav (TsMS § 560¹).

Lapse ülalpidamise kohustus jääb mõlemale vanemale. Lapsest lahus elav vanem maksab üldjuhul elatist, mille miinimum on alates 01.04.2026 318,62 eurot kuus ühe lapse kohta, kui lapsele makstakse 80-eurost lapsetoetust ja muid erisusi ei ole. Lähemalt lugege elatise ja elatise hagiavalduse lehelt. Kohus võib menetluse ajaks ajutiselt reguleerida ka vanema õigusi lapse suhtes, suhtlemist lapsega ja elatise maksmist (TsMS § 378 lg 3).

Lahutatud abikaasa ülalpidamine

Lahutatud abikaasa võib teiselt nõuda ülalpidamist, kui ta ei suuda end ise ülal pidada:

• ühise lapse hooldamise tõttu – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (PKS § 72);
• vanuse või terviseseisundi tõttu, kui see abivajadus oli olemas juba lahutuse ajaks (PKS § 73).

Ülalpidamise suurus sõltub abivajaja tavapärastest vajadustest ning abikaasade varalisest seisundist ja elutingimustest abielu ajal (PKS § 74). Kohus võib kohustust piirata või sellest vabastada, kui maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, näiteks lühikese abielu korral (PKS § 76). Ülalpidamist saab nõuda alates hagi esitamisest, kaalukatel asjaoludel kuni ühe aasta eest tagasiulatuvalt (PKS § 77). Kohustus lõpeb, kui ülalpidamist saav endine abikaasa abiellub uuesti või kui üks pooltest sureb (PKS § 79).

Korduma kippuvad küsimused abielu lahutuse kohta

Kas abielu saab lahutada, kui teine abikaasa ei ole nõus?

Jah, kohtus. Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kui olete elanud vähemalt kaks aastat eraldi, seda eeldatakse.

Kas lahutuse saab vormistada e-teel?

Perekonnaseisuasutusele saab digitaalallkirjaga avalduse esitada turvalises veebikeskkonnas ja notarile Notarite Koja andmetel ka kaugtõestamise teel. Lahutuspäeval peavad abikaasad siiski kohal olema, välja arvatud juhul, kui üks neist on mõjuval põhjusel esitanud tõestatud nõusoleku lahutamiseks tema kohalolekuta.

Kas vara tuleb jagada lahutusega samal ajal?

Ei pea. Ühisvara võib jagada ka hiljem kokkuleppel või kohtus; kuni jagamiseni kehtivad ühisvara valitsemise reeglid. Kui aga vaidlete lahutusega seotud asjaolude üle, lahutatakse abielu kohtus.

Kas lahutus mõjutab elatise maksmist?

Lapse ülalpidamise kohustus ei sõltu abielust ega hooldusõigusest. Kui laps elab edaspidi ühe vanema juures, täidab teine vanem oma kohustust eelkõige elatist makstes.

Kuidas jurist lahutuse juures aitab

Kui kõik on kokku lepitud, on lahutus enamasti lihtne. Keerulisemaks läheb see siis, kui vaieldakse vara, laste või ülalpidamise üle. Erovik Õigusbüroo jurist Ero Liivik aitab Teil:

• hinnata, kas lahutus on võimalik kokkuleppel või tuleb pöörduda kohtusse;
• koostada vara jagamise või laste elukorralduse kokkuleppe projekti;
• koostada lahutuse, ühisvara jagamise või elatise hagiavalduse ja vastata teise poole nõuetele;
• esindada Teid kohtus.

Erovik Õigusbüroo on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Hagiavalduse koostamine maksab alates 300 eurost, tunnitasu on 60–80 eurot ja hind lepitakse kokku enne töö algust. Vaadake hinnakirja ja võtke ühendust: helistage +372 506 4330 või kirjutage info@erovik.ee. Vaadake ka lehte perekonna- ja pärimisõigus.

Leht on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.