Inkasso – mis see on, mida inkassofirma tohib ja kuidas käituda

Inkasso tähendab võla sissenõudmist inkassofirma kaudu: võlausaldaja annab tasumata arve inkassofirmale menetlemiseks või müüb nõude talle maha. Kui olete saanud inkassokirja, on oluline teada, mida inkassofirma tohib, millal nõue võib olla põhjendamatu ja kuidas sellele vastata. Kui ootate ise raha tagasi, aitab see leht valida, kas pöörduda inkasso, juristi või kohtu poole.

Mis on inkasso ja kuidas inkassofirma töötab

Inkassofirma tegutseb tavaliselt ühel kahest viisist:

• Võlausaldaja nimel. Nõue kuulub endiselt algsele võlausaldajale, näiteks sideoperaatorile või korteriühistule. Inkassofirma saadab tema nimel meeldetuletusi ja peab võlgnikuga läbirääkimisi.
• Ostetud nõude omanikuna. Võlausaldaja on nõude inkassofirmale loovutanud ehk maha müünud. Selleks ei ole vaja võlgniku nõusolekut ja uus võlausaldaja astub senise asemele (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 164).

Inkassofirma töövahendid on meeldetuletused, nõudekirjad, telefonikõned ja maksegraafiku pakkumine. Kui võlg jääb tasumata, võib võlausaldaja või nõude ostnud inkassofirma pöörduda kohtusse. Inkassofirma ei ole kohus ega kohtutäitur. Sundtäitmist korraldab üldjuhul kohtutäitur ja ainult täitedokumendi, näiteks jõustunud kohtuotsuse või maksekäsu alusel (täitemenetluse seadustiku ehk TMS § 2, § 3 ja § 23).

Eraldi tegevusluba on nõutav krediidiinkassol ehk äriühingul, kelle peamine tegevus on panga või krediidiandja viivituses olevate krediidilepingute haldamine. Tegevusloa annab Finantsinspektsioon ja loa saanud ettevõtted kantakse Finantsinspektsiooni veebilehel olevasse nimekirja (krediidiinkassode ja -ostjate seadus § 3, § 6 ja § 15). Kui võlg ei tulene panga ega krediidiandja krediidilepingust (näiteks tasumata üüri- või kommunaalarve), ei ole tegemist krediidihaldustegevusega selle seaduse tähenduses.

Mida inkassofirma tohib ja mida mitte

Inkassofirma õigused ei ole suuremad kui algsel võlausaldajal: ka nõude ostnud firma astub lihtsalt senise võlausaldaja asemele (VÕS § 164 lg 2). Inkassofirma võib:

• nõuda viivist. Seadusjärgne viivisemäär on VÕS § 94 alusel kehtiv intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepingus on kokku lepitud sellest kõrgem intressimäär, on viivisemääraks lepingu intressimäär (VÕS § 113 lg 1);
• nõuda sissenõudmiskulude hüvitist, kuid ainult seaduses lubatud piirides;
• edastada võla andmeid kolmandale isikule krediidivõimelisuse hindamiseks (nn maksehäire), kui andmete õigsust ja edastamise õiguslikku alust on kontrollitud ning andmeedastus on registreeritud (isikuandmete kaitse seaduse ehk IKS § 10 lg 1).

Inkassofirma ei tohi:

• nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid üle seaduses sätestatud piiri (vt allpool);
• nõuda viivist selle eest, et viivitate intressi või viivise maksmisega (VÕS § 113 lg 6);
• edastada maksehäire andmeid enne, kui lepingu rikkumisest on möödunud 30 päeva, ega siis, kui rikkumise lõppemisest on möödunud üle viie aasta (IKS § 10 lg 2);
• käituda tarbijast võlgniku suhtes ahistavalt, ähvardavalt või solvavalt ega ähvardada meetmetega, mis ei ole õiguslikult võimalikud. Tarbijakaitseseadus (TKS) keelab agressiivsed kauplemisvõtted ka pärast tehingu tegemist (TKS § 14 lg 2 ja § 18 lg 3). Krediidiinkasso ja krediidiostja peavad krediidisaajaga suhtlema heas usus ja viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist (krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 58).

Kui suured võivad olla inkassokulud?

Kui võlgnik on tarbija, kehtivad võlaõigusseaduse § 113² järgi ülempiirid:

• lepingu kehtivuse ajal kuni 5 eurot ainult ühe meeldetuletuskirja eest iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta ja ainult siis, kui enne on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus;
• pärast lepingu lõppemist kokku kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot, kuni 40 eurot, kui nõue on üle 500 ja kuni 1000 euro, ning kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 euro. Esimese tasulise kirja võib saata kõige varem seitse päeva pärast lepingu lõppemist.

Iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta võivad summad suureneda. Suuremat hüvitist võib tarbijalt nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige siis, kui sissenõudmine on olnud erakordselt keerukas. Tarbija võib nõuda ebamõistlikult suure hüvitise vähendamist ning tarbija kahjuks seadusest kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 113² lg 4–6). Piirangute rikkumine on väärtegu, mida menetleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TKS § 72 ja § 75 lg 3).

Kui võlgnik on ettevõtja ja võlausaldajal on õigus nõuda viivist, võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot. Kui viivitusest tekkinud kahju on suurem, võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas (VÕS § 113¹).

Kas inkassonõue on alati õigustatud?

Ei ole. Inkassokiri on võlausaldaja nõue, mitte kohtu otsus. Enne maksmist tasub kontrollida:

• kas Teil on selle ettevõttega üldse leping olnud ning kas teenus või kaup on saadud;
• kas põhivõla summa, viivise arvestus ja lisatud kulud on õiged;
• kes nõuet esitab ja kas inkassofirmal on volitus või on nõue talle loovutatud;
• kas olete võla juba tasunud või on nõue aegunud.

Põhjalikuma kontrollnimekirja leiate artiklist kas inkasso nõue on alati õigustatud ja mida kontrollida enne tasumist.

Ka võlausaldaja jaoks ei ole inkasso alati lahendus: vaidlustatud või õiguslikult keerulise nõude menetlemisest võib inkassofirma keelduda. Põhjustest lugege artiklist miks inkasso kõiki nõudeid menetlusse ei võta.

Inkassovõla aegumine lühidalt

Ka inkassole antud või müüdud võlg võib aeguda. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kohustuse tahtliku rikkumise korral kümme aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 146).

• Kohus arvestab aegumist ainult siis, kui võlgnik ise sellele tugineb (TsÜS § 143).
• Osaline tasumine, intresside maksmine või muu nõude tunnustamine katkestab aegumise ja tähtaeg hakkab uuesti kulgema (TsÜS § 158).

Millal aegumistähtaeg algab ja millised on erandid, selgitame artiklis võlanõude aegumine.

Kui võlg on müüdud inkassofirmale

Võlausaldaja võib nõude loovutada ilma Teie nõusolekuta (VÕS § 164 lg 1). Loovutamine ei muuda võla sisu: uus võlausaldaja astub senise asemele.

• Teil säilivad kõik vastuväited, mis Teil olid algse võlausaldaja vastu loovutamise ajal, näiteks et võlg on tasutud, summa on vale või nõue on aegunud (VÕS § 171 lg 1).
• Kui maksite algsele võlausaldajale ega teadnud ega pidanudki loovutamisest teadma, loetakse, et täitsite kohustuse õigele isikule (VÕS § 169 lg 1).
• Uuele võlausaldajale võite keelduda maksmast, kuni Teile antakse algse võlausaldaja dokument nõude loovutamise kohta. Erand kehtib siis, kui algne võlausaldaja on Teile loovutamisest kirjalikult teatanud (VÕS § 172).

Kui ostetud võlg tuleneb panga või krediidiandja krediidilepingust, peab krediidiostja saatma Teile teate, milles on muu hulgas loovutamise kuupäev, krediidiostja nimi, registrikood ja kontaktandmed ning tasumisele kuuluva summa jaotus. Teade tuleb saata enne esimese makse sissenõudmist ja selle eest ei tohi tasu nõuda (krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 59). Lähemalt lugege artiklist võlg on müüdud – kas pean ikka maksma.

Kuidas inkassonõudele vastata

1. Ärge jätke kirja tähelepanuta, kuid ärge ka kohe makske. Lugege nõue läbi ja kontrollige eespool toodud punkte.
2. Küsige dokumente. Paluge lepingut, arveid, viivise arvestust ja nõude loovutamise korral loovutamist tõendavat dokumenti.
3. Vaidlustage kirjalikult. Kui nõue on põhjendamatu, liiga suur või aegunud, kirjutage seda põhjendatult ja säilitage kogu kirjavahetus. Aegumisele tuleb tugineda selgelt.
4. Kui võlg on õige, pakkuge maksegraafikut. Arvestage, et osamakse tähendab nõude tunnustamist ja katkestab aegumise.
5. Reageerige kohtudokumentidele kohe. Kui kohus saadab Teile maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku, saate esitada vastuväite 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Vastuväidet ei pea põhjendama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 485 lg 1 ja 2). Kui Te võlga ei tasu ega esita õigel ajal vastuväidet, teeb kohus maksekäsu, mis kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 489 lg 1 ja 7).

Kui nõudekiri tuleb inkassofirma asemel õigusbüroolt, lugege ka artiklit kuidas nõudekirjale reageerida. Kui kiri on koostatud tehisintellekti abil, lugege ka, mida teha AI abil koostatud nõudekirjaga.

Inkasso, jurist või kohus – võlausaldaja valikud

Kui Teile võlgnetakse raha, on mitu võimalust:

• Inkasso sobib selgete ja vaidlustamata nõuete puhul, kus võlgnik pigem venitab kui vaidleb.
• Juristi nõudekiri sobib, kui võlgnik on esitanud vastuväiteid või nõue vajab õiguslikku põhjendust. Nõudekiri paneb paika nõude aluse, summa ja tasumise tähtaja.
• Maksekäsu kiirmenetlus on mõeldud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma sissenõudmiseks, kui nõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 8000 eurot (TsMS § 481 lg 1 ja 2²). Lepinguväliste nõuete puhul on see võimalik ainult erandjuhtudel. Kui võlgnik esitab vastuväite, jätkub asi üldjuhul hagimenetluses (TsMS § 486).
• Hagi on vajalik, kui vaidlus on sisuline või maksekäsu kiirmenetlus ei sobi.

Lähemalt lugege lehelt võlgade sissenõudmine ja artiklist millal tasub pöörduda maksekäsu kiirmenetluse poole.

Millal pöörduda juristi poole

Juristi abi on mõistlik, kui:

• Te ei nõustu inkassonõude või selle summaga;
• nõue on müüdud ja Teile ei ole esitatud selle aluseks olevaid dokumente;
• olete saanud kohtult makseettepaneku või hagi;
• Teil on mitu võlga ja nende tasumine ei ole jõukohane – sel juhul tasub kaaluda ka eraisiku pankrotti;
• inkasso on keeldunud Teie nõuet menetlemast või võlgnik vaidleb nõudele vastu.

Erovik Õigusbüroo aitab nii eraisikuid kui ka ettevõtteid ning on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas. Nõudekirja või nõudekirjale vastuse koostamine maksab 120–200 eurot, hagiavaldus alates 300 eurot ja tunnitasu on 60–80 eurot. Hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Tutvuge hinnakirjaga või võtke meiega ühendust.

Korduma kippuvad küsimused

Kas inkassofirma võib minu pangakonto arestida?

Ei. Inkassofirmal endal sellist õigust ei ole. Pangakonto arestib täitemenetluses kohtutäitur täitedokumendi, näiteks jõustunud kohtuotsuse või maksekäsu alusel (TMS § 2, § 3 ja § 23). Kohtumenetluse ajal võib vara arestida ka kohus hagi tagamiseks (TsMS § 378).

Kas pean maksma inkasso lisatud menetlustasu?

Ainult seaduse piires. Tarbijalt võib pärast lepingu lõppemist nõuda sissenõudmiskulusid kokku kuni 30, 40 või 50 eurot sõltuvalt nõude suurusest (VÕS § 113²). Kui erandlikke asjaolusid ei ole, võite seda ületava osa kirjalikult vaidlustada.

Mis juhtub, kui ma inkassole ei vasta?

Võlausaldaja võib pöörduda kohtusse ja võla andmeid võidakse IKS § 10 tingimustel edastada kolmandale isikule krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui kohtu makseettepanekule ei esitata õigel ajal vastuväidet, teeb kohus maksekäsu, mille alusel saab alustada täitemenetlust.