Äriseadustik (ÄS) sätestab, et osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu (§ 184). […]
Mis vahe on lepingu ülesütlemisel ja lepingust taganemisel? Kuigi mõlemad tähendavad lepingu lõpetamist, on tagajärjed väga erinevad. Üks lõpetab kohustused tulevikus, teine pöörab lepingu tagasi algusesse. Loe edasi, et teada, millal kasutada ülesütlemist ja millal taganemist – koos seadusenäidete ja praktiliste soovitustega.
Inimestele, kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus, pakub huvi, kuidas menetlus võib lõppeda – kuidas ja millal? Pankrotiseaduse alusel võib kohus vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. […]
Olukorras, kus kinnisvaraturg on Eestis juba aastaid väga aktiivne ning müügiks pakutakse palju erinevat kinnisvara, juhtub aeg-ajalt, et alles tehingujärgselt paljastub ostetud objekti tegelik seis. Tuleb […]
16.12.2020 võttis Riigikogu vastu võlaõigusseaduse muutmise seadus, mis täpsustab üürisuhteid. Muudatused jõustusid 14.01.2021. Muudatuse autorid märkisid seletuskirjas, et võlaõigusseaduse (VÕS) 15. peatükis sätestatud üüriregulatsioon on peaaegu […]
Töölepingu seadus (TLS) näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud […]
Aeg-ajalt kerkib praktikas üles keeruline probleem, et äriühing on teinud küll mingi tehingu, näiteks ostnud mingi kauba, jätnud aga selle eest maksmata, kuid hiljem on äriühing […]
Tööandjal on õigus töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda, kui selleks esineb mõjuv põhjus ning järgitakse seaduses sätestatud reegleid. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõige 1 […]
Ettevõtte lõpetamiseks on äriseadustikus põhiliselt kaks võimalust: seda saab teha 1) omanike otsuse alusel läbi vabatahtliku lõpetamise või siis 2) läbi sundlõpetamise, mis toimub kohtumääruse alusel; […]