Perekonna- ja pärimisõigus: abi lahutuse, elatise ja pärimise küsimustes

Perekonna- ja pärimisvaidlused on sageli emotsionaalselt rasked, kuid nende lahendus sõltub lõpuks seadusest, dokumentidest ja tõenditest. Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid perekonnaõiguse ja pärimisõiguse vaidlustes: selgitame Teie õigusi, aitame koostada nõudekirja või hagiavalduse, peame vajaduse korral teise poolega läbirääkimisi ja esindame Teid kohtus. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas.

Perekonnaõigust reguleerib eelkõige perekonnaseadus (jõustus 1. juulil 2010) ja pärimisõigust pärimisseadus (jõustus 1. jaanuaril 2009). Mõlemat seadust on korduvalt muudetud, seepärast lähtume alati kehtivast redaktsioonist.

Perekonnaõigus: millega saame aidata

• abielu lahutamine ja lahutusega seotud vaidlused;
• abikaasade varasuhted, ühis- ja lahusvara eristamine ning ühisvara jagamine;
• abieluvaralepingu tähenduse ja tagajärgede selgitamine;
• lapse elatise nõudmine, elatise suuruse vaidlused ja elatisvõlg;
• hooldusõiguse ja otsustusõiguse vaidlused ning ainuhooldusõiguse taotlemine;
• lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine.

Abielu lahutamine

Kui abikaasad on abielu lahutamises kokku leppinud, saab abielu lahutada nende ühise kirjaliku avalduse alusel perekonnaseisuasutuses või notari juures, kui seaduses sätestatud eeldused on täidetud (perekonnaseaduse ehk PKS § 64 ja § 64¹). Kohtus lahutatakse abielu siis, kui abikaasad vaidlevad lahutuse või sellega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65 lg 2). Ühisvara jagamise taotluse võib esitada kohtule juba koos lahutushagiga (PKS § 37 lg 1).

Abikaasade vara ja ühisvara jagamine

Kui abiellujad ei ole abiellumisavaldusega varasuhet valinud ega abieluvaralepingut sõlminud, kehtib nende vahel varaühisus (PKS § 24 lg 2). Sel juhul on varaühisuse ajal omandatud vara üldjuhul abikaasade ühisvara (PKS § 25). Lahusvara on näiteks vara, mis kuulus abikaasale juba enne varaühisuse algust, ning vara, mille ta sai varaühisuse ajal tasuta, näiteks kingina või pärandina (PKS § 27 lg 2). Ese loetakse ühisvaraks seni, kuni ei ole tõendatud, et see kuulub lahusvara hulka (PKS § 27 lg 6). Seepärast on tõendid sageli otsustava tähtsusega.

Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, jagatakse vara võrdsetes osades (PKS § 37 lg 1, 1¹ ja 3). Abieluvaralepingu saab sõlmida enne abiellumist või abielu ajal ning see tuleb notariaalselt tõestada (PKS § 59 lg 2 ja § 60). Lugege lähemalt: abikaasade ühisvara jagamise keerulisematest küsimustest.

Lapse elatis

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 1 ja 2). Alaealisele lapsele makstav igakuine elatis ei või üldjuhul olla väiksem kui PKS § 101 järgi arvutatud summa. Arvutuse aluseks on baassumma, mida indekseeritakse igal aastal 1. aprillil. Sellele lisandub 3% eelmise kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 1, 3 ja 4).

Elatise suurust mõjutavad ka lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, see, kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, ning olukord, kus vanem peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele (PKS § 101 lg 5–7).

Kohus võib elatist mõjuval põhjusel vähendada alla PKS § 101 järgi arvutatud summa. Mõjuv põhjus võib olla näiteks vanema töövõimetus (PKS § 102 lg 2). Teisalt võib kohus mõista välja ka suurema elatise, arvestades muu hulgas kummagi vanema varalist seisu ja lapsega seotud kulude jaotust vanemate vahel (PKS § 102 lg 3). Tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).

Alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt saab elatist nõuda ka maksekäsu kiirmenetluses. See on võimalik, kui vanem on kantud lapse vanemana lapse sünniakti ja igakuine nõutav elatis ei ületa elatise baassummat üle 1,5 korra. Kiirmenetluses ei saa elatist tagasiulatuvalt nõuda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 491). Vaadake ka: elatise suuruse vähendamise võimalused kohtus ja mida teha, kui teine vanem ei maksa elatist.

Hooldusõigus ja suhtlusõigus

Omavahel abielus olevatel vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus (PKS § 117 lg 1). Kui vanemad ei olnud lapse sündimise ajal abielus, on neil samuti ühine hooldusõigus, kui nad ei avaldanud isaduse omaksvõtul soovi jätta hooldusõigus ainult ühele vanemale (PKS § 117 lg 2). Kui vanemad ei jõua lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale (PKS § 119).

Kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi hooldusõigust enam ühiselt teostada, võib kumbki vanem taotleda kohtult hagita menetluses, et hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult üle talle (PKS § 137 lg 1). Kohus jätab avalduse rahuldamata, kui vähemalt 14-aastane laps on hooldusõiguse üleandmise vastu või kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole lapse huvides (PKS § 137 lg 2). Lapsega seotud asjades teeb kohus esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi (PKS § 123 lg 1).

Lapsel on õigus suhelda isiklikult mõlema vanemaga (PKS § 143 lg 1). Lahuselu korral lepivad vanemad suhtlemises kokku, vaidluse korral määrab suhtlemiskorra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 2¹). Enne kohtusse pöördumist tuleb suhtluskorra asjas üldjuhul läbida lepitusmenetlus. See ei ole nõutav, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus (TsMS § 560¹ lg 1 ja 2). Lugege lähemalt: ühine hooldusõigus või ainuhooldus – mida see lapsevanemale tähendab ja ainuhooldusõiguse taotlemine.

Pärimisõigus: millega saame aidata

• pärijate ja pärandiosade väljaselgitamine;
• testamendi ja pärimislepingu kehtivuse ning tõlgendamise küsimused;
• pärandi vastuvõtmine, pärandist loobumine ja vastutus pärandaja võlgade eest;
• sundosa nõudmine;
• kaaspärijate vaidlused ja pärandvara jagamine.

Pärimismenetluse viib läbi notar (pärimisseaduse ehk PärS § 166). Meie aitame Teil oma õigustes selgust saada, valmistame ette vajalikud nõuded ning aitame lahendada vaidlusi kaaspärijate või teiste isikutega läbirääkimiste teel või kohtus.

Pärimine seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi

Pärimise aluseks on seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus. Pärimislepingut eelistatakse testamendile ning mõlemaid seadusjärgsele pärimisele (PärS § 9). Kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega pärimislepingut, päritakse seaduse järgi (PärS § 10 lg 1).

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa, registreeritud elukaaslane ja seaduses nimetatud sugulased (PärS § 11 lg 1). Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased, näiteks lapsed ja lapselapsed (PärS § 13 lg 1). Lapselapsed pärivad üldjuhul siis, kui nende vanem, kelle kaudu nad on pärandajaga suguluses, on surnud enne pärandajat (PärS § 13 lg 2 ja 3). Abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist (PärS § 16 lg 1 p 1).

Testament

Testament võib olla notariaalne või kodune. Kodune testament on kas tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud (PärS § 20). Tunnistajatega testamendile kirjutab testaator alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ja märgib testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad allakirjutamise juures olema korraga (PärS § 23 lg 1). Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda, tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või seaduses nimetatud sugulaste kasuks testament tehakse (PärS § 23 lg 4). Omakäelise testamendi kirjutab testaator algusest lõpuni oma käega, märgib selle tegemise kuupäeva ja aasta ning kirjutab sellele ise alla (PärS § 24 lg 1).

Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator on sel ajal elus (PärS § 25 lg 1). Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada, on testament tühine (PärS § 25 lg 2). Notariaalse testamendi kehtivusele seadus sellist tähtaega ei sea. Testaator võib testamendi või selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga (PärS § 88 lg 1). Pärimisleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis (PärS § 100). Testamendiga saab muu hulgas nimetada asepärija või järelpärija ning määrata annaku või sihtkäsundi (PärS § 42, § 45, § 56 ja § 73).

Pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine

Pärand avaneb pärandaja surmaga ja läheb pärijale üle pärandi avanemisel (PärS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1). Pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda (PärS § 116 lg 1). Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Loobumiseks tuleb selle aja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 3). Kui pärija tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1).

Kui pärija on tähtaja mõjuval põhjusel mööda lasknud ja teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle, võib notar pärija taotlusel tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja. Vaidluse korral lahendab asja kohus (PärS § 119 lg 2). Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest üldjuhul enam loobuda ning pärast pärandist loobumist ei saa pärandit enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2).

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seaduse järgi ei saa teisele isikule üle minna (PärS § 130 lg 1). Kui pärandvarast võlgade katmiseks ei piisa, peab pärija need üldjuhul täitma oma vara arvel. Erand kehtib näiteks siis, kui pärija on pärast inventuuri tegemist täitnud kohustused seaduses sätestatud korras või kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot (PärS § 130 lg 3).

Pärandi vastu võtnud pärija võib esitada notarile inventuuri nõude (PärS § 137 lg 1). Notariaalselt tõestatud inventuuri nõude võib esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (PärS § 137 lg 2). Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja nende suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147).

Sundosa

Sundosa võivad nõuda seaduse järgi pärima õigustatud alanejad sugulased, pärandaja vanemad ja abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, kui pärandaja jättis nad testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma või vähendas nende pärandiosa. Sama õigus on samadel eeldustel registreeritud elukaaslasel (PärS § 104 lg 1 ja 1¹). Sundosa on pool selle pärandiosa väärtusest, mille isik oleks saanud seadusjärgse pärimise korral, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Sundosa nõutakse rahas (PärS § 104 lg 5 ja § 105 lg 1). Nõue aegub kolme aasta möödumisel hetkest, kui õigustatud isik sai teada pärandi avanemisest ja tema õigusi mõjutavast käsutusest, kuid igal juhul kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109 lg 1 ja 2).

Kuidas töö käib

1. Esimene kontakt. Kirjeldate olukorda ja saadate olemasolevad dokumendid.
2. Olukorra hindamine ja hind. Selgitame Teie õigusi, võimalikke lahendusi ja riske. Töö hind lepitakse kokku enne töö algust.
3. Kohtueelne lahendus. Sageli saab vaidluse lahendada kokkuleppega. Vajaduse korral koostame teisele poolele nõudekirja ja peame läbirääkimisi.
4. Kohtumenetlus. Kui kokkulepet ei saavutata, koostame hagiavalduse või avalduse ja esindame Teid kohtus. Sõltuvalt asjast toimub menetlus hagimenetluses või hagita menetluses. Näiteks hooldus- ja suhtlusõiguse asjad lahendatakse üldjuhul hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2).

Milliseid dokumente ette valmistada

Perekonnaasjas:

• abieluvaraleping või andmed valitud varasuhte kohta, kui need on olemas;
• vara ja kohustuste dokumendid, näiteks ostu- ja laenulepingud, kinnistusraamatu andmed ja pangaväljavõtted;
• lapse kulusid tõendavad dokumendid ning andmed vanemate sissetulekute kohta;
• varasemad kokkulepped ja kohtulahendid ning kirjavahetus teise vanema või abikaasaga.

Pärimisasjas:

• testament või pärimisleping ning notarilt saadud teated;
• andmed pärandvara ja pärandaja võlgade kohta;
• sugulust või abielu tõendavad andmed;
• kirjavahetus kaaspärijatega.

Võtke ühendust

Kui vajate abi lahutuse, ühisvara, elatise, hooldus- või suhtlusõiguse või pärimisega seotud vaidluses, võtke meiega ühendust. Erovik Õigusbüroo OÜ asub Tallinnas aadressil Sepise tn 1, telefon +372 506 4330, e-post info@erovik.ee. Teenuste hinnad leiate hinnakirjast.

Artikkel on uuendatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.