Pankrot – mis see on ja kuidas pankrotimenetlus käib

Pankrot on kohtu määrusega välja kuulutatud maksejõuetus: kui võlgnik ei suuda oma võlgu tasuda ja see ei ole ajutine, müüakse pankrotimenetluses tema vara ning saadud raha jagatakse võlausaldajate vahel seaduses kindlaks määratud järjekorras. Sellel lehel selgitame lühidalt, kes saab pankrotiavalduse esitada, kuidas pankrotimenetlus käib, mida teeb pankrotihaldur ja millised on pankroti alternatiivid.

Mis on pankrot ja mis on maksejõuetus

Pankrotiseaduse järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus (PankrS § 1 lg 1). Maksejõuetu on võlgnik, kes ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet, kui see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (§ 1 lg 2). Juriidiline isik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine (§ 1 lg 3).

Seega ei tähenda iga hilinenud makse veel maksejõuetust. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel; füüsilisele isikule annab see ka võimaluse oma kohustustest vabaneda (§ 2).

Kes võib pankrotiavalduse esitada

Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või tema võlausaldaja (PankrS § 9 lg 1), võlgniku surma korral ka pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja (§ 9 lg 2). Füüsilise isiku puhul nimetatakse avaldust maksejõuetusavalduseks (FIMS § 11 ja § 12).

Võlgniku avaldus

Võlgnik peab avalduses põhistama oma maksejõuetuse ning lisama seletuse selle põhjuse kohta ja võlanimekirja (PankrS § 13 lg 1–2). Osaühingu juhatusel on seadusest tulenev kohustus: kui ühing on maksejõuetu ja see ei ole ajutine, tuleb pankrotiavaldus esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest (ÄS § 180 lg 5¹; aktsiaseltsi kohta § 306 lg 3¹). Avalduse võib esitada iga juhatuse liige ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada (PankrS § 13 lg 4).

Võlausaldaja avaldus

Võlausaldaja peab põhistama võlgniku maksejõuetuse ja tõendama oma nõude olemasolu (§ 10 lg 1). Üks seaduses nimetatud asjaolu on pankrotihoiatus: võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ega ka 10 päeva jooksul pärast seda, kui võlausaldaja teda kirjalikult hoiatas kavatsusest esitada pankrotiavaldus (§ 10 lg 2 p 1).

Kohus jätab ajutise halduri nimetamata ja menetlus lõpeb muu hulgas siis, kui avalduse aluseks olevad nõuded ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ning muu juriidilise isiku või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud juhul, kui nende nõuete suhtes on aasta jooksul enne avaldust toimunud tulemusteta täitemenetlus (§ 15 lg 3 p 3 ja lg 7). Kohus võib võlausaldajalt nõuda ka deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (§ 11 lg 1). Lähemalt kirjutame sellest artiklis pankrotiavalduse esitamisest võlausaldaja poolt.

Pankrotimenetluse etapid avaldusest väljakuulutamiseni

1. Avaldus maakohtule. Juriidilise isiku pankrotiavaldus esitatakse Harju Maakohtule, kui asukoht on Harju maakonnas, muul juhul Tartu Maakohtule; füüsilise isiku avaldus esitatakse elukoha või FIE ettevõtte asukoha järgsele maakohtule (PankrS § 4 lg 2; FIMS § 5 lg 2).
2. Ajutise halduri nimetamine. Pärast avalduse menetlusse võtmist otsustab kohus üldjuhul kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise (PankrS § 15 lg 1). Füüsilise isiku puhul nimetatakse usaldusisik, kellel on ka ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused (FIMS § 15 lg 1 ja 11).
3. Vara ja võlgade väljaselgitamine. Ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara ja kohustused, kontrollib, kas vara katab pankrotimenetluse kulud, ning annab kohtule arvamuse maksejõuetuse põhjuste kohta (PankrS § 22).
4. Avalduse läbivaatamine. Võlgniku avalduse vaatab kohus läbi kümne päeva jooksul (kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul), võlausaldaja avalduse 30 päeva jooksul (kaalukatel põhjustel kahe kuu jooksul) ajutise halduri nimetamisest arvates (§ 27 lg 1–2).
5. Kohtu otsustus. Kohus kuulutab pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu (§ 27 lg 5).

Pankroti väljakuulutamine ja selle tagajärjed

Pankroti väljakuulutamine toimub kohtumäärusega, milles märgitakse ka väljakuulutamise kellaaeg, ja sellega algab pankrotimenetlus (§ 31 lg 5). Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (§ 33 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega:

• moodustub võlgniku varast pankrotivara;
• läheb vara valitsemise ja käsutamise õigus üle haldurile;
• kaotab võlgnik õiguse teha pankrotivaraga seotud tehinguid;
• lõpetatakse võlgniku vastu suunatud nõuetelt intressi ja viivise arvestamine (§ 35 lg 1).

Võlausaldajad peavad oma nõuetest haldurile teatama hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest (§ 93 lg 1). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist (§ 78 lg 1). Seejärel toimuvad nõuete kaitsmine, vara müük ja raha jaotamine.

Kui vara ei jätku: raugemine

Kui võlgnikul ei jätku vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita ega tagasi nõuda, lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (§ 29 lg 1), kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu määratud deposiiti (§ 29 lg 3). Menetlus võib raugeda ka pärast pankroti väljakuulutamist (§ 158). Lugege lähemalt artiklist pankrotimenetluse raugemine.

Pankrotihalduri roll ja ülesanded

Pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate ja ka võlgniku õigusi ja huve ning peab tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka menetluse (PankrS § 55 lg 1). Pankroti haldur ei tegutse seega ühe võlausaldaja huvides. Halduriks võib olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu liige, kes peab olema sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest (§ 56 lg 1 ja 3).

Haldur muu hulgas (§ 55 lg 3):

• selgitab välja võlausaldajate nõuded;
• valitseb pankrotivara ning korraldab selle müügi ja nõuete rahuldamise;
• selgitab välja maksejõuetuse põhjused ja tekkimise aja.

Haldur võib kohtus nõuda ka võlausaldajaid kahjustavate tehingute tagasivõitmist (§ 109 ja § 118) ning raske juhtimisvea korral peab ta esitama kahju hüvitamise nõude selles süüdi oleva isiku vastu (§ 55 lg 3³).

Ettevõtte pankrot ja eraisiku pankrot

• Ettevõtte (juriidilise isiku) pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek otsustab muu hulgas juriidilise isiku lõpetamise (PankrS § 78 lg 2) ja menetluse raugemisel loetakse juriidiline isik lõpetatuks (§ 29 lg 1, § 158 lg 4). Juhatuse liikmetele ja teistele seaduses nimetatud isikutele võib kohus kohaldada ärikeeldu (§ 91 lg 2).
• Eraisiku pankrot. Füüsilise isiku, sealhulgas FIE puhul kohaldatakse lisaks füüsilise isiku maksejõuetuse seadust (FIMS § 1 ja § 3 lg 1). Inimese võlad pankrotiga ei kao: pankrotis täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks on eraldi kohustustest vabastamise menetlus (FIMS § 44).

Lugege lähemalt artiklitest eraisiku pankrot, pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ja viimased muudatused füüsilise isiku pankroti osas.

Mis saab võlgadest ja võlausaldajatest

Pankrotivarast tasutakse esmalt pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, sealhulgas massikohustused ja pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1). Seejärel rahuldatakse võlausaldajate nõuded järkudes (§ 153 lg 1):

1. pandiga tagatud tunnustatud nõuded pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest arvatakse maha seaduses ettenähtud kulud;
2. muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded;
3. tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Järgmise järgu nõudeid rahuldatakse alles siis, kui eelmise järgu nõuded on täielikult rahuldatud; kui raha ei jätku, jagatakse see sama järgu nõuete vahel võrdeliselt (§ 153 lg 5–6). Seepärast on võlausaldajal oluline esitada nõue haldurile õigel ajal. Kui võlgnik ei maksa, kuid pankrotini ei ole jõutud, vaadake teenust võlgade sissenõudmine.

Kui füüsilisest isikust võlgnikku ei vabastata kohustustest, jäävad pankrotis rahuldamata nõuded alles ja neid saab pärast menetluse lõppu edasi sisse nõuda (PankrS § 167 ja § 168).

Pankroti alternatiivid: saneerimine ja võlgade ümberkujundamine

Kui maksejõuetus ei ole veel püsiv, võib raskustest olla võimalik üle saada ilma pankrotita. Ka pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlgnik ja võlausaldajad leppida kokku kompromissis võlgade vähendamise või tasumise tähtaja pikendamise kohta; kompromissi kinnitab kohus (PankrS § 178).

Saneerimine ettevõttele

Saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõiguslikule juriidilisele isikule (SanS § 3 lg 1). Kohus algatab selle, kui ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõtja vajab saneerimist ja tema jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (§ 8 lg 1). Menetluse algatamisel peatatakse üldjuhul ettevõtja vara suhtes käivad täitemenetlused ja viivise arvestamine (§ 11 lg 1).

Võlgade ümberkujundamine eraisikule

Füüsiline isik, sealhulgas FIE, võib taotleda võlgade ümberkujundamist, kui ta on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu (FIMS § 19 lg 1). Kohtu kinnitatud kavaga saab pikendada maksetähtaegu, lubada tasumist osade kaupa või vähendada kohustusi (§ 21 lg 1). Võlgniku elukoht või ettevõtte asukoht peab olema olnud Eestis vähemalt ühe aasta enne avalduse esitamist (§ 3 lg 2).

Korduma kippuvad küsimused

Kas pankrotti saab ise välja kuulutada?

Ei. Pankroti kuulutab välja ainult kohus määrusega (PankrS § 31 lg 5). Võlgnik saab esitada kohtule pankrotiavalduse, füüsiline isik maksejõuetusavalduse.

Kui kaua pankrotimenetlus kestab?

Seadus kindlat kestust ei määra. Kui menetlust ei ole kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist lõpetatud, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande põhjuste kohta ning seejärel iga kuue kuu järel (§ 165 lg 1–2).

Mis vahe on pankrotil ja likvideerimisel?

Likvideerimisel lõpetavad likvideerijad ühingu tegevuse, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2). Kui selgub, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Vaadake ka teenust ettevõtte likvideerimine.

Millal pöörduda juristi poole

Juristist on abi eelkõige siis, kui:

• olete saanud pankrotihoiatuse või Teie vastu on esitatud pankrotiavaldus;
• kahtlete juhatuse liikmena, kas ühing on maksejõuetu;
• soovite võlausaldajana esitada pankrotiavalduse või nõude haldurile;
• kaalute eraisikuna pankrotti või võlgade ümberkujundamist.

Erovik Õigusbüroo jurist aitab hinnata Teie olukorda, valida sobiva menetluse, koostada avaldused ja esindada Teid kohtus. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sealhulgas üle 150 kohtuasjas. Töö hind lepitakse kokku enne töö alustamist – vaadake hinnakirja või võtke meiega ühendust.