Mis on kehaline väärkohtlemine ja kuidas seda karistatakse?

Kehaline väärkohtlemine on karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kuritegu. Selles artiklis selgitame, mida seadus kehalise väärkohtlemise all silmas peab, millal füüsiline kontakt muutub karistatavaks, mida tähendab väärkohtlemine lähisuhtes ning kuidas kriminaalmenetlus võib lõppeda.

Mida ütleb karistusseadustik?

KarS § 121 lõike 1 järgi karistatakse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Karistuseks võib olla rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, kui (KarS § 121 lg 2):

• teoga on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat;
• tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või
• tegu on toime pandud korduvalt.

Kui teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse teda rahalise karistusega (KarS § 121 lg 3).

Karistusseadustikus kuulub kehaline väärkohtlemine isikuvastaste süütegude peatüki tervisevastaste süütegude jakku. Kuna seadus näeb selle eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Raske tervisekahjustuse tekitamist (näiteks kui teoga põhjustatakse oht elule või tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud) käsitleb eraldi KarS § 118, mille järgi karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Kaks eri tegu: tervise kahjustamine ja valu tekitamine

KarS § 121 hõlmab kahte alternatiivset tegu: teise inimese tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Seega ei pea kuriteo toimepanemiseks alati tekkima vigastus – piisata võib ka valu tekitamisest.

Mis on tervisekahjustus?

Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lõike 2 järgi on tervisekahjustus organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.

Tervisekahjustuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või muu eksperdiks määratud isik uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel (määruse § 3). Ekspert kirjeldab eksperdiarvamuses ka tervisekahjustuse kestust, arvestades paranemise keskmist aega: kuni neli nädalat, rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud või vähemalt neli kuud (määruse § 5 lg 2).

Kestus on oluline, sest sellest võib sõltuda teo kvalifikatsioon: vähemalt neli nädalat kestev tervisekahjustus on KarS § 121 lõike 2 järgi raskendav tunnus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire aga raske tervisekahjustus KarS § 118 mõttes.

Mida tähendab valu?

Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKKo) on selgitanud, et valu on organismi kaitsefunktsioonina käsitatav ebameeldiv aisting ja tundeelamus, mis võib kaasneda kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega ning mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (RKKKo 3-1-1-29-15, p 11.1).

Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida inimene tunneb valuna, on subjektiivne ja eri inimestel erinev (RKKKo 3-1-1-60-10, p 16). Seetõttu tuleb valu tekitamise tuvastamiseks kõigepealt küsida kannatanult, kas ta tundis valu. Kui vastus on eitav, on valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis üldjuhul tuvastamata. Erandina saab valu põhjustamise tuvastada ka ilma kannatanu kinnituseta, näiteks kui on eraldi tõendatud kannatanu patoloogiliselt kõrge valulävi või valutundetus või kui kannatanu ei saa ütlusi anda (RKKKo 3-1-1-29-15, p-d 11.1–11.2).

Millal ei ole füüsiline kontakt kuritegu?

Riigikohtu praktika järgi ei ole KarS § 121 mõttes karistatav teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamine (näiteks kinnihoidmine, pigistamine, tõukamine või trügimine), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust ega valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine ei ole objektiivse kõrvalseisja hinnangul teo tüüpiline tagajärg, tuleb tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle nõude eesmärk on vältida inimese alusetut süüditunnistamist (RKKKo 1-16-10326/51, p 27).

See ei tähenda, et tõukamine või haaramine oleks alati karistamatu. Samas kohtuasjas tunnistas Riigikohus süüdistatava kehalises väärkohtlemises süüdi (KarS § 121 lg 1), sest tema tegevus ei piirdunud kannatanu käe eemalelükkamisega: kohtud tuvastasid tervisekahjustused, mis objektiivselt tekitasid valu (RKKKo 1-16-10326/51, p-d 29–31). Otsustavad on seega konkreetse juhtumi asjaolud – eelkõige teo intensiivsus ning see, kas valu või tervisekahjustus tekkis.

Kehaline väärkohtlemine lähisuhtes

Lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest on ette nähtud raskem karistus (KarS § 121 lg 2 p 2). Seadus lähisuhte mõistet ei määratle, mistõttu on selle sisu avanud Riigikohus.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. detsembri 2023. a otsuse nr 1-21-4285/79 järgi ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda suhte vormiliste tunnustega. Olulisem on sisuline ühiseluline side, mis võib hõlmata näiteks laste kasvatamist ja ühist majapidamist, ning tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side, mis tugineb vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ja usaldusele. Kuigi lähisuhe võib sõltuvalt asjaoludest jätkuda ka pärast lahkuminekut, tuleb eeldada, et see lõpeb koos abielu või kooselu tegeliku lõppemisega (p 21).

Samas otsuses leidis Riigikohus, et lähisuhet ei tõenda üksi see, et pooled olid hiljuti lõpetanud pikaajalise vabaabielu, neil on ühine laps ja nad on seotud äriühingute kaudu. Lähisuhtena ei saa käsitada ka suhtlust, mida iseloomustavad pidevad tülid, vastastikused süüdistused ja usaldamatus (p-d 20–23).

Sõltuvussuhe ja pereliikme vastu toime pandud tegu

Sõltuvussuhtest saab rääkida siis, kui üks inimene on õiguslikult või faktiliselt teisele allutatud ning kannatanu käitumisotsused ei lähtu seetõttu tihti tema vabast tahtest, vaid teise inimese mõjust. Sõltuvussuhe võib esineda ka pärast kooselu lõppu (RKKKo 1-21-4285/79, p 24). Näiteks võivad lahutuse järel kestvad vaidlused vara ja lapse hooldusõiguse üle luua sõltuvussuhte siis, kui teo toimepanija kasutab neid endise partneri vaba tahte mõjutamiseks, näiteks rahalise sõltuvuse kaudu (samas, p 25).

Kui lähi- ega sõltuvussuhet ei tuvastata, võib endise või praeguse pereliikme vastu toime pandud tegu siiski karistust raskendada. KarS § 58 punkti 4 järgi on karistust raskendav asjaolu muu hulgas süüteo toimepanemine süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (vt ka RKKKo 1-21-4285/79, p-d 28 ja 31).

Kehaline väärkohtlemine ja lapsed

Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 24 lõike 1 järgi on keelatud lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.

Abivajavast lapsest on kohustatud teatama igaüks, kellel on selle kohta teavet. Teatada tuleb viivitamata kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111 (LasteKS § 27 lg 1–2). Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112 (LasteKS § 31 lg 2).

Kuidas kriminaalmenetlus käib?

KarS § 121 järgi menetletav asi on tavaline avalik-süüdistuslik kriminaalasi (RKKKo 3-1-1-29-15, p 11.2). Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kriminaalmenetlust toimetama, kui ei esine menetlust välistavaid asjaolusid ega seaduses nimetatud alust menetlus lõpetada (kriminaalmenetluse seadustiku ehk KrMS § 6). Seega ei sõltu menetluse käik üksnes kannatanu soovist.

Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus kaitsja abile (KrMS § 34 lg 1 p 3 ja § 35 lg 2). Kriminaalasjas on kaitsja üldjuhul advokaat; muu nõuetekohase õigusharidusega isik saab lepingulise kaitsjana tegutseda üksnes menetleja loal (KrMS § 42 lg 1).

Menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel (KrMS § 202)

Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur tema nõusolekul taotleda, et kohus menetluse lõpetaks (KrMS § 202 lg 1). Kuna KarS § 121 ei näe ette vangistuse alammäära, võib menetluse samadel alustel lõpetada ja kohustused määrata ka prokuratuur ise (KrMS § 202 lg 7).

Kuni 31. oktoobrini 2026 kehtiva sõnastuse järgi on lõpetamise eeldus ka see, et isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning tasunud menetluskulud või võtnud kohustuse need tasuda. 1. novembril 2026 jõustuva muudatusega see eeldus lõikest 1 kaob, kuid kahju hüvitamise kohustuse saab isikule endiselt panna – edaspidi menetleja määratud ulatuses (KrMS § 202 lg 2 p 1).

Menetluse lõpetamisel võib isikule tema nõusolekul panna kohustuse määratud tähtajaks (KrMS § 202 lg 2):

• tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
• maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides;
• teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd;
• alluda ettenähtud ravile;
• mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi;
• osaleda sotsiaalprogrammis;
• alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele;
• täita muu asjakohane kohustus.

Kulude ja kahju hüvitamise, kindla summa maksmise, üldkasuliku töö ning elektroonilise valve kohustuse täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud. Ravile allumise, ainete tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse tähtaeg võib olla kuni kaheksateist kuud. Alates 1. novembrist 2026 võib kuni kaheksateist kuud olla ka muu asjakohase kohustuse täitmise tähtaeg (KrMS § 202 lg 3). Kui isik talle pandud kohustust ei täida, võidakse kriminaalmenetlus uuendada (KrMS § 202 lg 6 ja 7).

Menetluse lõpetamine kahju heastamise tõttu (KrMS § 203¹)

Teise astme kuriteo menetluse võib lõpetada ka siis, kui kuriteo asjaolud on selged, avalik menetlushuvi puudub ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga vahendusmenetluses (KrMS § 203²) kokku leppinud kuriteoga tekitatud kahju heastamises. Selleks on vaja nii kahtlustatava või süüdistatava kui ka kannatanu nõusolekut. Seda võimalust ei saa kasutada näiteks siis, kui täisealine on pannud kuriteo toime alla neljateistaastase kannatanu vastu (KrMS § 203¹ lg 1).

Kannatanu õigused

Kannatanu on isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud (KrMS § 37 lg 1). Kannatanul on muu hulgas õigus (KrMS § 38 lg 1):

• vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine;
• esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi kahju hüvitamiseks;
• esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi ning tutvuda kriminaaltoimikuga seaduses sätestatud korras;
• anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ja taotleda lähenemiskeeldu;
• taotleda lähisuhetes toime pandud kuriteo korral, et ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik (seaduses nimetatud eranditega).

Uurimisasutus või prokuratuur peab kannatanule selgitama tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda ja tähtaega ning riigi õigusabi saamise tingimusi (KrMS § 38 lg 4). Kannatanu võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu (KrMS § 41 lg 1).

Tsiviilhagi tuleb üldjuhul esitada kümne päeva jooksul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest (KrMS § 38 lg 1 p 2 ja § 225 lg 1). Hiljem esitatud tsiviilhagi tagastatakse ning kannatanule selgitatakse õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 225 lg 1¹).

Lähenemiskeeld

Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks võib kohus prokuratuuri taotlusel keelata isikuvastases kuriteos kahtlustataval või süüdistataval viibida kohtu määratud paikades ning läheneda kohtu määratud isikutele ja nendega suhelda (ajutine lähenemiskeeld, KrMS § 141¹ lg 1). Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse kannatanu nõusolekul (KrMS § 141¹ lg 2). Edasilükkamatul juhul võib prokuratuur keelu kehtestada oma määrusega ka kannatanu nõusolekuta. Sel juhul teatab prokuratuur sellest kahe tööpäeva jooksul kohtule, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvestades, kas keeld on lubatav (KrMS § 141¹ lg 1²).

Süüdimõistmise korral võib kohus kannatanu taotlusel kohaldada süüdimõistetule lähenemiskeeldu kuni kolmeks aastaks (KrMS § 310¹ lg 1).

Mida teha, kui olete kehalise väärkohtlemise ohver?

1. Otsese ohu korral helistage hädaabinumbril 112.
2. Teatage juhtunust politseile.
3. Pöörduge arsti poole ja hoidke ravidokumendid alles – kohtuarstlikuks ekspertiisiks võidakse vajada ka ravidokumente (määruse nr 266 § 6).
4. Talletage muud tõendid: fotod vigastustest, sõnumid ning tunnistajate nimed ja kontaktandmed.
5. Abi saab ka Sotsiaalkindlustusameti ohvriabist: telefon 116 006, palunabi.ee.
6. Kui soovite kahju hüvitamist, jälgige tsiviilhagi esitamise tähtaega kriminaalmenetluses.

Kui juhtum puudutab ka perekonnavaidlust

Lähisuhtes toimunud vägivallaga kaasnevad sageli ka perekonnaõiguslikud küsimused: abielu lahutamine, ühisvara jagamine, lapse hooldusõigus ja suhtluskord. Erovik Õigusbüroo aitab eraisikuid perekonnavaidlustes. Lugege lähemalt meie perekonna- ja pärimisõiguse teenuse kohta ning artikleid hooldusõiguse taotlemisest ainult ühele vanemale ja abikaasade ühisvara jagamisest.

Kui vajate abi perekonnavaidluses, võtke meiega ühendust. Töö hind lepitakse kokku enne töö algust – esialgse ülevaate leiate hinnakirjast.

Artikkel on uuendatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.