Koondamishüvitis: kui suur see on, kes maksab ja millal

Koondamishüvitis on raha, mida töötaja saab, kui tööandja ütleb töölepingu üles koondamise tõttu. Hüvitis koosneb kahest osast: tööandja maksab alati ühe kuu keskmise töötasu ja kui töösuhe on kestnud vähemalt viis aastat, lisandub Töötukassa makstav kindlustushüvitis koondamise korral. Selles artiklis selgitame, kui suur on koondamishüvitis, kuidas see arvutatakse, millal see makstakse ja mida teha, kui tööandja hüvitist ei maksa.

Mis on koondamishüvitis ja millal tekib sellele õigus

Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõike 1 järgi on tegemist koondamisega, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Koondamine on ka lepingu ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel ning tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (TLS § 89 lõige 2).

Õigus koondamishüvitisele ehk hüvitisele koondamise korral tekib, kui tööleping öeldakse üles koondamise tõttu (TLS § 100 lõiked 1 ja 2). Sama hüvitis on ette nähtud ka juhul, kui töötaja ütleb lepingu ise üles seetõttu, et tööandja on töö vähesuse tõttu tema töötasu vähendanud (TLS § 37 lõige 5).

Kui leping lõpetatakse koondamise asemel poolte kokkuleppel (TLS § 79), ei ole tegemist ülesütlemisega ja seadusjärgset koondamishüvitist ei maksta. Hüvitise maksmise võib aga lepingu lõpetamise kokkuleppes eraldi ette näha. Koondamise üldist korda käsitleb artikkel koondamine: töötaja ja tööandja õigused ning kohustused. Siin keskendume rahale.

Koondamishüvitis tööandja poolt

Tööandja makstav koondamishüvitis on TLS § 100 lõike 1 järgi töötaja ühe kuu keskmise töötasu suurune. Summa ei sõltu töösuhte kestusest: ühe kuu keskmise töötasu saab ka töötaja, kes on tööandja juures töötanud vaid mõne kuu.

Seadus sätestab miinimumi. TLS § 2 järgi on töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe tühine, seega väiksemat hüvitist kokku leppida ei saa. Töölepingus või kollektiivlepingus võib aga ette näha seadusest suurema hüvitise.

Tähtajalise töölepingu erisus

Kui majanduslikul põhjusel öeldakse üles tähtajaline tööleping, maksab tööandja TLS § 100 lõike 3 järgi hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Seda hüvitist ei maksta, kui leping öeldakse üles tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise tõttu või vääramatu jõu tõttu.

Töötukassa koondamishüvitis ja tööstaaži tähendus

Töötukassa koondamishüvitise ametlik nimetus on kindlustushüvitis koondamise korral. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 14¹ järgi on sellele õigus töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu. Arvesse läheb seega töösuhte kestus konkreetse tööandja juures, mitte kogu tööelu staaž.

Töötukassa koondamishüvitise suurus sõltub töösuhte kestusest (TKindlS § 14² lõige 1):

• viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
• üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kokku saab koondatud töötaja seega:

• alla viie aasta kestnud töösuhte korral tööandjalt ühe kuu keskmise töötasu, Töötukassa hüvitist ei maksta;
• viis kuni kümme aastat kestnud töösuhte korral tööandjalt ühe kuu ja Töötukassalt ühe kuu keskmise töötasu;
• üle kümne aasta kestnud töösuhte korral tööandjalt ühe kuu ja Töötukassalt kahe kuu keskmise töötasu.

Need määrad kehtivad samal kujul ka 2026. aastal.

Kuidas leitakse hüvitise aluseks olev keskmine töötasu

Tööandja ja Töötukassa arvutavad keskmist töötasu erinevalt, mistõttu võivad hüvitise kaks osa olla veidi erineva suurusega.

Tööandja hüvitis

Tööandja lähtub Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasu alusel (määruse § 2 lõige 2). Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse aluseks kalendrikuud, mille eest töötasu on sissenõutavaks muutunud (§ 2 lõige 3).

Kõigepealt leitakse keskmine tööpäevatasu: perioodi töötasud jagatakse sama perioodi kalendaarsete tööpäevade arvuga. Kuutasu saamiseks korrutatakse tööpäevatasu selle perioodi ühe kuu keskmise tööpäevade arvuga (määruse § 3 lõiked 1 ja 6). Kui tööandja on töötasu töö vähesuse tõttu TLS § 37 alusel vähendanud, jäetakse need päevad ja vähendatud töötasu koondamishüvitise arvutamisel välja (määruse § 3 lõige 2).

Töötukassa hüvitis

Töötukassa arvutab hüvitise üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust oma andmekogu andmete alusel (TKindlS § 14² lõige 2). Aluseks on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu jooksul selle tööandja makstud tasud, mille summa jagatakse arvuga 270. Kui tasu on makstud lühema aja jooksul, jagatakse summa töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega.

Viimase kolme kuu tasud Töötukassa arvutusse seega ei lähe. Kui Teie palk muutus vahetult enne koondamist, võib Töötukassa hüvitis tööandja omast erineda.

Millal ja kuidas koondamishüvitis välja makstakse

Tööandja hüvitis koos lõpparvega

Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lõige 1). Tööandja peab koondamishüvitise seega maksma töösuhte lõppemisel koos ülejäänud lõpparvega, kuhu kuuluvad ka viimase perioodi töötasu ja hüvitis kasutamata puhkuse eest (TLS § 71). Lõpparve koosseisust lugege lähemalt artiklist lõpparve töölepingu lõppemisel.

Töötukassa hüvitis: avaldus ja tähtajad

Töötukassa koondamishüvitist ei pea töötaja üldjuhul ise taotlema. Avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja Töötukassale viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest (TKindlS § 14³ lõige 1). Kui tööandja seda tähtaegselt ei tee, võib avalduse esitada töötaja ise (§ 14³ lõige 2). Avaldusse märgitakse muu hulgas töötaja isikukood, kontaktandmed ja pangakonto number ning töösuhte alguse kuupäev (§ 14³ lõige 3).

Edasi kehtivad järgmised tähtajad (TKindlS § 14⁴):

• Töötukassa teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase avalduse ja dokumentide saamisest;
• mõjuval põhjusel võib Töötukassa seda tähtaega 14 kalendripäeva võrra pikendada;
• hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval pärast otsuse tegemist.

Maksustamine

Töölepingu ülesütlemisel makstav hüvitis on tulumaksuga maksustatav palgatulu (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1) ja tulumaksuga maksustatakse ka töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised (§ 20 lõige 2). Väljamaksja peab mõlemalt hüvitiselt tulumaksu kinni (tulumaksuseaduse § 41).

Hüvitis etteteatamistähtaja rikkumise korral

Koondamisest peab tööandja ette teatama 15–90 kalendripäeva, sõltuvalt töösuhte kestusest (TLS § 97 lõige 2). Täpsed tähtajad ja koondamisteate näidise leiate artiklist koondamisest etteteatamine.

Kui tööandja teatab koondamisest ette vähem, kui seadus nõuab, on töötajal TLS § 100 lõike 5 järgi õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ette teatati. See on eraldi nõue, mis lisandub koondamishüvitisele.

Töötuskindlustushüvitis pärast koondamist

Koondamishüvitis ja töötuskindlustushüvitis on kaks eri asja. Koondamishüvitis on ühekordne makse töösuhte lõppemisel, töötuskindlustushüvitist makstakse aga töötuna arvel olevale inimesele igakuiselt. Alates 1. jaanuarist 2026 on töötuskindlustushüvitis kahte liiki – sissetulekupõhine ja baasmääras (TKindlS § 5¹):

• sissetulekupõhisele hüvitisele on õigus, kui olete Töötukassas töötuna arvel ja Teil on arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži (TKindlS § 6 lõige 1);
• baasmääras hüvitis eeldab samal perioodil vähemalt kaheksa kuu töötuskindlustusstaaži (TKindlS § 6¹ lõige 1).

Koondamine õigust töötuskindlustushüvitisele ei võta. Kui aga töösuhe sama tööandjaga kestis viis kuni kümme aastat, tekib õigus hüvitisele 30 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest ja üle kümne aasta kestnud töösuhte puhul 60 kalendripäeva möödumisel (TKindlS § 6 lõige 4 ja § 6¹ lõige 6).

Sissetulekupõhise hüvitise suurus on esimese 100 kalendripäeva eest 60% ja alates 101. päevast 40% Teie keskmisest ühe kalendripäeva töötasust, arvestades seaduses sätestatud alam- ja ülempiiri (TKindlS § 9 lõiked 3–5). Sissetulekupõhist hüvitist makstakse 180 kalendripäeva, kui kindlustusstaaž on alla viie aasta, 210 kalendripäeva viie kuni kümne aasta ja 300 kalendripäeva vähemalt kümneaastase staaži korral (TKindlS § 8 lõige 1); baasmääras hüvitist makstakse 180 kalendripäeva (TKindlS § 8¹ lõige 1). Kõrge töötuse ajal võib periood seaduses sätestatud tingimustel pikeneda.

Mida teha, kui tööandja koondamishüvitist ei maksa või arvutab valesti

1. Küsige arvestus kirjalikult. Paluge tööandjalt keskmise töötasu arvutuse aluseks olnud kuud ja summad ning kontrollige, kas arvesse on võetud kõik teenitud tasud.
2. Esitage kirjalik nõue. Märkige, millist summat ja mis alusel nõuate, ning andke maksmiseks mõistlik tähtaeg. Nõude ülesehitust selgitab artikkel pretensioon ehk kirjalik nõue.
3. Pöörduge töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (töövaidluse lahendamise seaduse § 15). Menetlusest lähemalt artiklis töövaidluskomisjoni poole pöördumine.

Ärge nõude esitamisega viivitage. Töösuhtest tuleneva nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on TLS § 3¹ järgi aega neli kuud ajast, kui saite oma õiguse rikkumisest teada või pidite teada saama. Kui kahtlete koondamise enda õiguspärasuses, on tähtaeg veelgi lühem: hagi või töövaidluskomisjoni avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lõige 1). Kui tähtaeg mööda lastakse ja seda ei ennistata, on ülesütlemine kehtiv (TLS § 105 lõige 2).

Kui tööandja on maksejõuetu

Kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud, näiteks on välja kuulutatud tema pankrot, hüvitab Töötukassa töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis (TKindlS § 20 lõike 1 punkt 3 ja lõige 5). Avalduse esitab üldjuhul pankrotihaldur (TKindlS § 21 lõige 1).

Korduma kippuvad küsimused

Kas koondamishüvitist makstakse, kui olen töötanud alla viie aasta?

Jah. Tööandja maksab ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise sõltumata töösuhte kestusest (TLS § 100 lõige 1). Töötukassa koondamishüvitisele tekib õigus alles vähemalt viieaastase töösuhte korral.

Kas Töötukassa koondamishüvitist peab ise taotlema?

Üldjuhul mitte. Avalduse esitab tööandja viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Kui tööandja seda ei tee, võite avalduse Töötukassale esitada ise (TKindlS § 14³).

Kas pensionär saab koondamishüvitist?

Tööandja hüvitise ja Töötukassa koondamishüvitise tingimused ei sõltu töötaja vanusest. Töötuskindlustushüvitisele vanaduspensioniealisel või ennetähtaegset või paindlikku vanaduspensioni saaval inimesel aga õigust ei ole, sest seadus ei loe teda töötuskindlustuse mõttes kindlustatuks (TKindlS § 3 lõike 2 punkt 5).

Kas poolte kokkuleppel lahkudes saab koondamishüvitist?

Seadusjärgset koondamishüvitist sel juhul ei maksta, kuid hüvitise maksmise võib kokkuleppes eraldi ette näha. Arvestage, et poolte kokkuleppel töösuhte lõppemisel ei ole õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele (TKindlS § 6 lõike 2 punkt 3).

Kuidas jurist saab aidata

Kui kahtlete, kas koondamishüvitis on õigesti arvutatud, kas see on makstud või kas koondamine ise oli õiguspärane, aitab Erovik Õigusbüroo jurist olukorra läbi vaadata. Kontrollime hüvitise arvestuse, koostame tööandjale nõudekirja ning vajaduse korral esindame Teid töövaidluskomisjonis või kohtus. Büroo on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas.

Nõudekirja koostamise hind on 120–200 € ja muude tööde tunnitasu 60–80 €. Hind lepitakse kokku enne töö alustamist. Vaadake hinnakirja, lugege lähemalt töövaidluste abist töötajale ja võtke meiega ühendust.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.