Mida teha, kui sulle saadetakse AI abil koostatud nõudekiri?

Üha sagedamini jõuab inimeste ja ettevõtjate postkasti nõudekirju, mille koostamisel on kasutatud tehisintellekti (AI). Kiri võib olla pikk, korrektselt vormistatud, täis seaduseviiteid ning jätta mulje, nagu oleks selle koostanud kogenud jurist.

Tegelikult võib kirja taga olla eraisik, ettevõtja või inkassofirma, kes on kasutanud mõnda tehisintellekti keelemudelit.

Kas AI abil koostatud nõudekirja peab tõsiselt võtma? Jah. Kuid see ei tähenda, et esitatud nõue oleks põhjendatud.

Õiguslikult ei ole määrav, kas nõudekirja koostas jurist, nõude esitaja ise või tehisintellekt. Oluline on nõude tegelik alus, tõendid ja nõutava summa põhjendatus.

Millised probleemid võivad AI abil koostatud nõudekirjas esineda?

Tehisintellekt suudab koostada veenva juriidilise teksti ka siis, kui selle sisu on osaliselt või täielikult ekslik.

Sellistes kirjades võivad esineda järgmised probleemid:

• Üldised õiguslikud väited. Viidatakse seadustele, kuid ei selgitata piisavalt, millisest lepingust, arvest või sündmusest nõue tuleneb.
• Valed või sobimatud paragrahvid. Viidatud õigusnorm võib olla kehtetu või käsitleda hoopis teistsugust olukorda.
• Põhjendamata kõrvalnõuded. Põhivõlale lisatakse viivis, leppetrahv, sissenõudmiskulud või kahjuhüvitis, mille suurus ja õiguslik alus jäävad selgitamata.
• Liialdatud hoiatused. Kirjas võidakse ähvardada kohtutäituri, vara arestimise või maksehäireregistriga, kuigi nõude olemasolu ja suurus on alles vaieldavad.
• Ebaõiged viited kohtupraktikale. Tehisintellekt võib viidata kohtulahenditele, mida ei ole olemas, või tõlgendada tegelikke lahendeid valesti.

Samas ei saa ainuüksi kirja stiili põhjal kindlaks teha, kas see on koostatud AI abil. Ka tehisintellekti kasutades võib koostada täiesti korrektse ja põhjendatud nõudekirja.

Seetõttu tuleb hinnata nõude sisu, mitte kirja koostamise viisi.

1. Nõudekiri ei ole kohtuotsus

See on esimene ja kõige olulisem asjaolu.

Kui sulle saadetakse nõudekiri, ei tähenda see automaatselt, et oled kohustatud nõutud summa tasuma.

Nõudekiri väljendab nõude esitaja seisukohta. See võib olla põhjendatud, osaliselt põhjendatud või täiesti alusetu.

Nõude esitaja võib määrata tasumiseks näiteks 7 või 14 päeva, kuid selline tähtaeg ei tähenda iseenesest, et nõude põhjendatus oleks kindlaks tehtud.

Nõudekirja ei tasu ignoreerida, kuid seda ei pea ka pimesi täitma.

2. Kontrolli, kes ja mille alusel raha nõuab

Enne vastamist tuleks selgitada välja vähemalt järgmised asjaolud:

• Kes on nõude esitaja ja kas tal on õigus nõuet esitada?
• Kas nõue tuleneb lepingust, tasumata arvest, kahju tekitamisest või mõnest muust asjaolust?
• Kas nõude aluseks olevad dokumendid on olemas?
• Kas nõutav summa on õigesti arvutatud?
• Kas põhivõlg, viivis, leppetrahv ja muud kulud on eraldi välja toodud?
• Kas nõue võib olla aegunud?

Näiteks võib 1000-eurosele põhivõlale olla lisatud veel 800 eurot viivist, leppetrahvi ja sissenõudmiskulusid.

Sellisel juhul ei piisa sellest, et põhivõlg oli kunagi olemas. Ka kõrvalnõuetel peab olema õiguslik alus ning nende suurus peab olema põhjendatav.

3. Küsi nõude aluseks olevad dokumendid

Kui nõudekirjas esitatakse ainult väited, kuid puuduvad tõendid, on mõistlik küsida täiendavaid dokumente.

Sõltuvalt nõudest võivad vajalikud olla leping, arved, maksete arvestus, kirjavahetus, kahju tõendavad dokumendid või nõude loovutamise asjaolusid kinnitavad tõendid.

Näiteks inkassofirma puhul tuleb kontrollida, kas ta tegutseb võlausaldaja esindajana või on nõue talle loovutatud.

Nõude esitaja peab võimalikus kohtuvaidluses suutma tõendada asjaolusid, millele ta oma nõude rajab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 230 lg 1).

Dokumentide küsimine ei tähenda iseenesest võla tunnistamist. Samuti ei tähenda dokumentide küsimine automaatselt, et nõude tasumise või kohtumenetluse tähtajad peatuksid.

4. Ära tunnista võlga enne asjaolude kontrollimist

See on üks sagedasemaid vigu nõudekirjadele vastamisel.

Inimene võib soovida vaidlust kiiresti lõpetada ja kirjutada näiteks, et tal ei ole praegu võimalik kogu summat maksta, kuid ta soovib maksegraafikut.

Selline vastus võib sõltuvalt asjaoludest olla käsitatav nõude tunnustamisena.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lõike 1 kohaselt katkeb aegumine nõude tunnustamisega ning aegumistähtaeg hakkab uuesti kulgema.

Nõude tunnustamine võib väljenduda ka osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus käitumises (TsÜS § 158 lg 2).

Seetõttu ei tasu enne nõude kontrollimist:

• kinnitada, et oled kogu summa võlgu;
• pakkuda läbimõtlematult maksegraafikut;
• teha osalist makset, teadmata selle õiguslikke tagajärgi;
• allkirjastada võlatunnistust või kompromissikokkulepet.

Kui nõue on osaliselt põhjendatud, tuleb hoolikalt eristada tunnustatavat ja vaidlustatavat osa.

5. Kontrolli, kas nõue on aegunud

Paljude lepinguliste nõuete üldine aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1), kuid sõltuvalt nõude liigist ja asjaoludest võivad kehtida teistsugused tähtajad.

Samuti tuleb kontrollida, millal aegumine algas ning kas see on vahepeal peatunud või katkenud.

Oluline on teada, et kohus ei kohalda aegumist omal algatusel. Sellele peab võlgnik ise tuginema (TsÜS § 143).

Seetõttu võib juhtuda, et inimene maksab ära nõude, mille täitmisest oleks tal olnud õigus aegumise tõttu keelduda. Aegunud nõude eest makstut ei saa hiljem tagasi nõuda (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 1028 lg 2 p 2).

Aegumise hindamisel tuleb arvestada konkreetseid kuupäevi, varasemaid makseid, kokkuleppeid ja võimalikke kohtumenetlusi.

6. Vasta nõudekirjale kirjalikult ja põhjendatult

Kui nõue on kontrollitud, sõltub edasine tegevus tulemusest.

Kui nõue on põhjendatud, võib olla mõistlik see tasuda või pidada läbirääkimisi maksetingimuste üle.

Kui nõue on osaliselt põhjendatud, võib vaidlustada põhjendamatu osa, näiteks liigse viivise või seaduses lubatust suuremad sissenõudmiskulud (VÕS § 113¹ ja § 113²).

Kui nõue on põhjendamatu, tuleks esitada selge vastuväide ja selgitada, miks nõudega ei nõustuta.

Vastuses ei ole alati vaja esitada pikka õiguslikku analüüsi. Sageli on parem lühike, täpne ja tõenditele tuginev seisukoht.

Ka vastuse koostamisel võib kasutada tehisintellekti, kuid selle pakutud õiguslikke väiteid ja seaduseviiteid tuleb kontrollida.

Vastasel juhul võib juhtuda, et AI abil koostatud nõudekirjale saadetakse vastu teine, sama vigane AI-kiri.

7. Kui saabub makseettepanek kohtust, tegutse kiiresti

Tavalist nõudekirja tuleb eristada kohtu saadetud makseettepanekust.

Kui nõude esitaja pöördub maksekäsu kiirmenetlusse ja kohus toimetab sulle makseettepaneku kätte, tuleb vastuväite esitamisel järgida seaduses sätestatud tähtaega.

Tavalise rahalise nõude puhul on vastuväite esitamiseks üldjuhul 15 päeva makseettepaneku kättetoimetamisest, välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva (TsMS § 485 lg 1).

Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohus nõude põhjendatust veel sisuliselt läbi vaadanud (TsMS § 484 lg 2 p 2).

Kui võlgnik tähtajaks ei maksa ega esita vastuväidet, teeb kohus maksekäsu, mis kuulub viivitamata täitmisele ja on täitedokument (TsMS § 489 lg 1 ja 7, täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Selle alusel võib nõude esitaja pöörduda kohtutäituri poole.

Kui nõudega ei nõustuta, on tähtis esitada vastuväide õigel ajal. Tavalise rahalise nõude puhul ei pea maksekäsu kiirmenetluses esitatavat vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2).

Õigeaegse vastuväite korral antakse asi üldjuhul üle hagimenetlusse, välja arvatud juhul, kui avaldaja on juba avalduses palunud vastuväite korral menetluse lõpetada (TsMS § 486 lg 1 p 1). Seejärel peab avaldaja nõuet üldjuhul hagiavalduse vormis põhjendama (TsMS § 487 lg 1).

8. Säilita nõudekiri ja kogu kirjavahetus

Alles tuleks hoida nõudekiri, e-kirjad, maksekorraldused, lepingud ja muu asjassepuutuv dokumentatsioon.

Kui vaidlus jõuab kohtusse, võivad need dokumendid osutuda olulisteks tõenditeks.

Eriti tähtis on säilitada ka enda saadetud vastused ja kokkuleppeettepanekud.

Millal tasub pöörduda juristi poole?

Juristi poole tasub pöörduda eelkõige siis, kui nõutav summa on märkimisväärne, nõude alus on ebaselge, kõrvalnõuded tunduvad põhjendamatud või nõude esitaja ähvardab kohtumenetlusega.

Samuti on õiguslik analüüs vajalik siis, kui kahtlustad nõude aegumist või oled saanud kohtust makseettepaneku või hagiavalduse.

Nõudekirja saamine ei tähenda veel kohtuvaidlust. Sageli on võimalik põhjendamatu nõue tagasi lükata või saavutada kokkulepe juba enne kohtumenetlust.

Erovik Õigusbüroo aitab nõudekirjadele vastamisel

Väikekonsultatsioon – 60 €

Kui oled saanud nõudekirja ega tea, kas ja kuidas vastata, saame esmalt arutada kuni kolme konkreetset küsimust. Konsultatsiooni käigus vaatame üle sinu esitatud asjaolud ja nõudekirja ning hindame esialgselt võimalikke edasisi samme.

Konsultatsioon ei hõlma põhjalikku õiguslikku analüüsi, kirjaliku vastuse koostamist ega esindamist.

Nõudekirjale vastuse koostamine – alates 100 €

Kui nõue on vaieldav, saame koostada põhjendatud kirjaliku vastuse, milles esitame vajalikud vastuväited ja kliendi õigusliku seisukoha.

Teenuse lõplik hind sõltub nõude keerukusest ja dokumentide mahust.

Võta ühendust:

E-post: info@erovik.ee
Telefon: +372 506 4330

Erovik Õigusbüroo – praktiline õigusabi nõuete, lepingute ja vaidluste korral.