Töövaidluskomisjoni poole pöördumine töövaidluses
24. sept 2023
Puudustega kasutatud auto ostmisel kahjunõude esitamine müüja vastu
9. juuli 2024
Abikaasade ühisvara jagamine – tihti keerulised küsimused
Lühidalt
- Vaikimisi varasuhe on varaühisus, kui pole valitud muud režiimi või sõlmitud abieluvaralepingut.
- Ühisvara saab jagada notari juures kokkuleppel või kohtus.
- Jagamise aluspõhimõte: võrdsed osad, kui pole teisiti kokku lepitud (PKS § 37 lg 3).
- Kinnisvara puhul määratakse väärtus sageli hindaja ekspertiisiga, et arvutada hüvitis.
Vajad kiiret suunamist?
Saame 30 minutiga kaardistada su olukorra ja esimesed valikud.
Millist varasuhet saab valida?
- Varaühisus – abielu kestel omandatu on ühisvara.
- Vara juurdekasvu tasaarvestus – suurem iseseisvus, kuid kaitse nõrgemale abikaasale.
- Varalahusus – kummagi vara on lahus.
- Abieluvaraleping – erikokkulepe notariga.
Kui valikut ei tehta, loetakse vaikimisi kehtivaks varaühisus.
Mida tähendab varaühisus?
- Abielu ajal omandatu kuulub ühisomandisse.
- Tehingute (müük, hüpoteek jmt) tegemiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek.
- Lahutuse korral on lähtekoht, et vara jagatakse pooleks, kui pole teisiti kokku lepitud.
1) Kokkulepe notari juures
- Kiirem ja odavam.
- Määrate, kellele vara jääb ja hüvitise suuruse.
- Notar vormistab kanded kinnistusraamatusse.
2) Jagamine kohtus
- Kohus kaalub poolte huve ja valib nõutud variantide hulgast sobiva.
- Võimalused: reaalosad, jätta ühele hüvitise vastu või müük enampakkumisel (AÕS § 77).
- Võrdsete osade põhimõte, kui kokkulepet pole (PKS § 37 lg 3).
Kohtu lähenemine ja põhimõtted
- Kohus peab vältima ebamõistlikke tagajärgi – lahendus ei tohi osapooli ebaproportsionaalselt koormata.
- Kui mõlemad soovivad kinnisasja, on sageli õiglane teha vaheline enampakkumine – võidab see, kes maksab kõrgema hüvitise (vt RK 26.04.2017, tsiviilasi nr 3-2-1-14-17).
- Kui elamu kuulus ühele abikaasale juba enne abiellumist või sai ta selle abielu ajal tasuta (nt kingina vanematelt), on see tema lahusvara, mida ühisvarana ei jagata (PKS § 27 lg 2 p 2). Kui sellesse on abielu ajal tehtud tööd või varalisi panuseid, arvestatakse nende kulutuste väärtus siiski ühisvara hulka (PKS § 27 lg 3).
Praktika: kuidas tavaliselt käib?
- Kinnisvara väärtus selgitatakse sageli hindaja ekspertiisiga – sellest sõltub hüvitis.
- “Kes jääb majja?” – enamasti jääb kinnisasi ühele, teine saab rahalise hüvitise.
- Kokkulepe on kiirem ja odavam; kohtus määrab tulemuse kohus ja ajakulu on suurem.
Kas sinu juhtum vajab hinnangut?
Saada meile lühikirjeldus ja asjakohased lepingud/dokumendid. Vastame, milline tee (notar vs kohus) on mõistlik ja mis on eeldatav hüvitise vahemik.
Ero Liivik on Erovik Õigusbüroo jurist. Ta on esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas – peamiselt võlanõuete, lepingu-, töö-, kinnisvara- ja perekonnavaidlustes.
