Katseaeg töölepingus: kui pikk see on ja kas seda saab pikendada

Katseaeg on töösuhte algusperiood, mille jooksul tööandja saab hinnata, kas töötaja sobib tööle, ja töötaja saab hinnata, kas töö ja tööandja sobivad talle. Katseaeg töölepingus ei vaja eraldi kokkulepet: töölepingu seaduse (TLS) järgi rakendub see töötajale seaduse alusel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Selles artiklis selgitame, kui pikk on katseaeg, kuidas see toimib tähtajalise töölepingu puhul, millal katseaeg pikeneb ja mis juhtub selle lõpus.

Katseajal töölepingu ülesütlemise üksikasju käsitleme eraldi artiklis töölepingu ülesütlemine katseajal.

Mis on katseaja eesmärk

Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (TLS § 10¹ lg 1). Riigikohus on selgitanud, et sisuliselt kontrollitakse, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema (Riigikohtu 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Otsus tehti seaduse varasema redaktsiooni ajal, kui katseaeg oli sätestatud teistes paragrahvides, kuid katseaja eesmärk oli sõnastatud sisuliselt samamoodi.

Katseaeg ei tähenda, et töötajal oleks vähem õigusi. Ka katseajal tuleb maksta kokkulepitud töötasu, järgida tööaja ja puhkeaja reegleid ning hüvitada näiteks ületunnitöö. Katseaja peamine eripära on see, et töölepingut saab sel ajal lihtsamalt üles öelda.

Kui pikk on katseaeg seaduse järgi

Katseaja pikkus on neli kuud tööle asumise päevast arvates (TLS § 10¹ lg 1). Arvestuse alguseks on päev, mil töötaja tegelikult tööle asub, mitte töölepingu allkirjastamise päev.

Töölepinguga võib kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või et see on lühem, näiteks kaks kuud (§ 10¹ lg 2). Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa: seadus lubab katseaega üksnes lühendada või selle kohaldamata jätta ning TLS § 2 järgi on töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe tühine, kui seadus sellist võimalust ette ei näe.

Kuna katseaeg rakendub seaduse alusel, kehtib see ka siis, kui töölepingus ei ole selle kohta eraldi tingimust. Tööandja peab siiski märkima katseaja kestuse töölepingu kirjalikku dokumenti (TLS § 5 lg 1 p 14).

Katseaeg tähtajalise töölepingu korral

Katseaeg kehtib ka tähtajalise töölepingu puhul, kuid lühikese lepingu korral on sellel ülempiir: kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest (TLS § 10¹ lg 3). Näiteks:

• kolmekuulise tähtajalise töölepingu korral on katseaeg kuni poolteist kuud;
• kuuekuulise töölepingu korral kuni kolm kuud;
• kaheksakuulise töölepingu korral kuni neli kuud ehk sama pikk kui tavapärane katseaeg;
• pikema kui kaheksakuulise tähtajalise töölepingu korral kehtib tavapärane neljakuuline katseaeg, kui ei ole kokku lepitud lühemat.

Tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata (§ 10¹ lg 5). Kui Teie tähtajalist lepingut pikendatakse või sõlmitakse Teiega järjestikku uus leping sama laadi töö tegemiseks, ei pea Te uuesti katseaega läbima.

Katseajal võib üles öelda nii tähtajatu kui ka tähtajalise töölepingu (TLS § 86 lg 1). Tähtajalise lepingu puhul on see oluline erand: väljaspool katseaega ei või töötaja tähtajalist töölepingut üldjuhul korraliselt üles öelda (§ 85 lg 2) ning tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda üldse (§ 85 lg 5).

Katseaja pikendamine ja eemaloleku mõju

Katseaja pikendamine kokkuleppel üle nelja kuu ei ole võimalik. Seadus näeb aga ette olukorrad, mil katseaeg sisuliselt pikeneb: katseaja hulka ei arvestata aega, mil töötajal oli tööülesannete täitmine takistatud (TLS § 10¹ lg 4). Seaduses on nimetatud eelkõige juhud, kui töötaja:

• oli ajutiselt töövõimetu, näiteks haiguslehel;
• täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid;
• kasutas puhkust.

Näide: kui töötaja oli katseaja jooksul kaks nädalat haiguslehel, ei lõpe katseaeg nelja kuu möödumisel tööle asumisest, vaid kahe nädala võrra hiljem. Kuna seaduses on kasutatud sõna „eelkõige“, võivad katseaega pikendada ka muud olukorrad, kus töötaja ei saanud tööülesandeid täita.

Praktikas tasub mõlemal poolel eemalolekud kirjalikult fikseerida, et katseaja lõppkuupäeva üle hiljem vaidlust ei tekiks.

Kas katseaja võib kokku leppida hiljem või uuesti

Katseaeg algab tööle asumise päevast (TLS § 10¹ lg 1). Seadus ei näe ette, et juba kestvas töösuhtes võiks katseaja hiljem uuesti alustada, näiteks ametikoha või tööülesannete muutumisel. Selline kokkulepe halvendaks töötaja olukorda võrreldes seadusega, mistõttu tuleb arvestada, et TLS § 2 alusel võib see olla tühine.

Töötaja kasuks saab katseaega muuta. Katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises lepitakse kokku töölepinguga (§ 10¹ lg 2) ning töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel (TLS § 12). Seega võivad pooled ka töösuhte ajal kokku leppida, et katseaeg lõpeb varem.

Tähtajalise lepingu pikendamisel ja järjestikuste lepingute korral kehtib eespool kirjeldatud reegel: samalaadse töö puhul uut katseaega ei kohaldata (§ 10¹ lg 5).

Hindamine katseajal: tööandja ja töötaja vaade

Tööandja vaade

Tööandjal tasub katseajal anda töötajale selged ülesanded ja ootused ning jooksvalt tagasisidet. Kui töötaja ei sobi, tuleb seda hinnata just katseaja eesmärgist lähtudes. Riigikohtu sõnul saab tööandja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu tehtud ülesütlemist põhjendada üksnes asjaoludega, mis näitavad töötaja toimetulekut tööga (otsus nr 3-2-1-52-14, p 12). Kui tegelik põhjus on näiteks töökohustuste rikkumine või koondamine, tuleb lepingu lõpetamiseks kasutada töötajast tulenevat või majanduslikku alust (TLS § 88 või § 89) koos nende nõuetega, sealhulgas etteteatamistähtajaga. Vaadake ka artiklit töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt.

Sama otsuse järgi ei kohusta seadus tööandjat korraldama katseaja tulemuste parandamiseks töötaja väljaõpet ega täiendusõpet. Selge sissejuhatus ja juhendamine vähendavad siiski hilisema vaidluse ohtu.

Ka katseajal kehtivad ülesütlemise piirangud. Näiteks ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või täidab olulisi perekondlikke kohustusi (TLS § 92 lg 1). Lapsevanema olukorda käsitleme artiklis kas lapsevanemat võib katseajal päeva pealt vallandada.

Töötaja vaade

Katseaeg on ka töötaja jaoks hindamisperiood. Kui töö või töökeskkond ei vasta ootustele, võite ka Teie töölepingu katseajal üles öelda, teatades sellest vähemalt 15 kalendripäeva ette (TLS § 86 lg 1 ja § 96). Soovitame katseaja jooksul küsida tagasisidet ning hoida alles e-kirjad ja juhised, millest nähtuvad Teile antud ülesanded ja hinnangud Teie tööle.

Katseaja lõppemine ja töösuhte jätkumine

Kui katseaeg möödub ja kumbki pool ei ole lepingut katseaja jooksul üles öelnud, jätkub töösuhe tavapäraselt. Eraldi otsust, teadet ega uut lepingut seadus ei nõua.

Pärast katseaja lõppu ei saa lepingut enam katseaja alusel üles öelda, sest TLS § 86 lg 1 lubab seda üksnes katseaja jooksul. Tööandja saab seejärel lepingu erakorraliselt üles öelda ainult seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel (§ 87), näiteks töötajast tuleneval põhjusel (§ 88) või majanduslikel põhjustel (§ 89), järgides üldjuhul etteteatamistähtaegu (§ 97). Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt üles öelda, teatades vähemalt 30 kalendripäeva ette (§ 85 lg 1 ja § 98 lg 1). Ülevaate kõigist lõpetamise viisidest leiate artiklist töölepingu lõpetamine.

Kui katseaeg lõpeb lahkuminekuga

Kui tööandja või töötaja otsustab katseajal lahku minna, tuleb ülesütlemisavaldus teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemine on tühine (TLS § 95 lg 1). Etteteatamistähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva (§ 96). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (§ 95 lg 2) ega või lepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (§ 86 lg 4). Pooled võivad töölepingu ka igal ajal kokkuleppel lõpetada (TLS § 79).

Etteteatamise, põhjendamise ja vaidlustamise üksikasju selgitame artiklis töölepingu ülesütlemine katseajal. Meeles tasub pidada tähtaega: kui töötaja peab ülesütlemist õigusvastaseks, tuleb hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Töösuhte lõppedes tuleb tasuda ka lõpparve, sest töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1).

Korduma kippuvad küsimused

Kas katseaeg kehtib ka siis, kui töölepingus sellest midagi kirjas ei ole?

Jah. Neljakuuline katseaeg rakendub seaduse alusel (TLS § 10¹ lg 1), kui töölepingus ei ole kokku lepitud selle kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja peab katseaja kestuse siiski töölepingu dokumendis märkima (§ 5 lg 1 p 14).

Kas katseaega saab pikendada?

Kokkuleppel üle nelja kuu mitte. Katseaeg pikeneb aga aja võrra, mil töötaja ei saanud tööülesandeid täita, näiteks haiguse või puhkuse tõttu (TLS § 10¹ lg 4).

Kui pikk on katseaeg kuuekuulise tähtajalise töölepingu puhul?

Kõige rohkem kolm kuud, sest kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest (TLS § 10¹ lg 3).

Kas ametikoha muutumisel algab uus katseaeg?

Seadus seda ette ei näe. Katseaega arvestatakse tööle asumise päevast (TLS § 10¹ lg 1) ning töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkulepe võib TLS § 2 järgi olla tühine. Tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikusel sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata (§ 10¹ lg 5).

Kuidas Erovik Õigusbüroo saab aidata

Erovik Õigusbüroo jurist Ero Liivik aitab töötajaid ja tööandjaid katseajaga seotud küsimustes: vaatame üle töölepingu tingimused, hindame katseajal ülesütlemise õiguspärasust ning koostame nõudekirja, vastuse või avalduse töövaidluskomisjonile. Oleme esindanud kliente enam kui 250 vaidlusasjas, sh üle 150 kohtuasjas.

Kui ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg juba jookseb, võtke meiega ühendust võimalikult kiiresti: kontaktandmed, telefon +372 506 4330. Teenuste hinnad leiate hinnakirjast ning töö hind lepitakse kokku enne töö algust. Vaadake ka meie teenuseid töötajale ja tööandjale.

Artikkel on koostatud 29.10.2026 kehtiva õiguse järgi.