Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtus arutatakse seadusega selle pädevusse antud haldusasju ning muid avalik-õiguslikke toiminguid.

Halduskohtus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi. Sellistes vaidlustes on üks pool avaliku võimu kandja (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitma volitatud eraisik) ning teine füüsiline isik. Avaliku võimu kandjad võivad sattuda ka omavahel eraõiguslikesse vaidlustesse, mille lahendamine on samuti halduskohtu pädevuses.

Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja kohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus.

Eestis on kaks halduskohut:

• Tallinna Halduskohus
• Tartu Halduskohus

Halduskohtud jagunevad kohtumajadeks:

• Tallinna Halduskohus: Tallinna kohtumaja ja Pärnu kohtumaja
• Tartu Halduskohus: Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja

Halduskohtu pädevus ja volitused

Kaebuse rahuldamisel on halduskohtul õigus haldusakte nii tühistada kui ka neid kohustada andma või seda keelata. Samuti on halduskohus volitatud mõistma välja hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest ning tegema ettekirjutusi haldusakti tagajärgede kõrvaldamise kohta. Kuna halduskohtud peavad lähtuma uurimisprintsiibist, on neil õigus ka teha kindlaks haldusakti tühisus, õigusvastasus või välja selgitada avalik-õiguslikus suhtes asjakohased faktilised asjaolud.

Haldusasjade raames lahendatakse vaidlusi nagu maksustamine, planeeringute kehtestamine, ehituslubade, keskkonnalubade ja mitmesuguste muude avalik-õiguslike lubade andmine, elamislubade andmine, riigihangete läbiviimine, riikliku järelevalve käigus ettekirjutuste tegemine, pensionite ja mitmesuguste toetuste maksmine jne. Isik saab eelkõige nõuda tema õigusi rikkuva otsuse tühistamist, haldusorgani kohustamist vajaliku otsuse või toimingu tegemiseks ning avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamist.

Lisaks vaidluste lahendamisele annab halduskohus teatud juhtudel lubasid haldustoimingute tegemiseks. Nii näiteks vajab Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtu luba selleks, et paigutada riigis ebaseaduslikult viibiv isik kuni tema välja saatmiseni kinnipidamiskeskusesse, samuti saab halduskohus anda Maksu- ja Tolliametile loa veel kindlaks määramata maksukohustuse täitmise tagamiseks isiku varale aresti seadmiseks.

Menetlus halduskohtus

Halduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja saab halduskaebuses nõuda kõike, mida halduskohus on kaebuse rahuldamisel pädev tegema. Kui halduskohus võtab kaebuse menetlusse, sätestab halduskohtumenetluse seadustik kohtule erinevad toimingud, sealhulgas kohustuse välja selgitada menetlusosalised: pooled (kaebaja ja vastustaja), kolmas isik ning kaasatud haldusorgan.

Halduskohtule saab üldjuhul kaebuse esitada enda õiguste kaitseks ehk juhul kui vaidlustatav haldustegevus rikub ehk piirab lubamatult mõnd kaebajale seadusest tulenevat õigust. Teatud erandlikel seaduses ette nähtud juhtudel võib kaebuse esitada ka avalikes huvides. Näiteks võib igaüks vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsuse, ilma et see peaks konkreetselt mõnd kaebaja subjektiivset õigust rikkuma. Samuti on keskkonnaorganisatsioonidel õigus vaidlustada keskkonnaalastes küsimustes antud haldusakte.

Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille raames kontrollitakse näiteks vaidluse eseme ja poolte õigsust, määratakse olulised tähtajad ning selgitatakse välja poolte konkreetsed taotlused. Samuti kogutakse eelmenetluse käigus tõendeid. Eelmenetlus lõpeb kas:

• kohtuistungi avamisega;
• kohtu määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemisega kirjalikus menetluses või lihtmenetluses;
• asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetluses.

Haldusasja läbivaatamine

Haldusasi vaadatakse läbi kohtuistungil, kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses.

Kaebuse kättetoimetamise ning kohtuistungi vahel peab olema vähemalt 30 päeva, kuid kohus võib seda tähtaega seadusega kooskõlas lühendada. Kui toimub eelistung, võib kohus selle jätkuna läbi viia asja arutamise istungi või määrata eraldi põhiistungi aja. Kohtuistungi kord on määratud halduskohtumenetluse seadustikus, kuid kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kirjalik menetlus toimub juhul, kui kohtu hinnangul on võimalik vaidlus lahendada ning mõlemad pooled on sellega kas nõus või neil puudub mõistlik põhjus nõuda asja lahendamist kohtuistungil.

Lihtmenetluses võib halduskohus asja läbi vaadata juhul, kui õiguse riive on väheintensiivne (varaliselt hinnatava riive puhul kuni 1000 eurot). Lihtmenetlus võib toimuda ka juhul, kui pooled sellega nõustuvad. Lihtmenetluses järgitakse üksnes olulisimaid halduskohtumenetluse põhimõtteid, et tagada menetluse kiire kulg.

Lepitusmenetluses lahendatakse vaidlus kohtuniku abiga läbirääkimisel, kui pooled ja kolmas isik sellega nõustuvad. Ka siin on eesmärk teha menetlus kiiremaks ning odavamaks. Lepitusmenetlus lõpeb kas kompromissile jõudmise ja menetluse lõpetamisega või kompromissita, kui seda taotleb üks menetlusosalistest või kui kohus ei pea konsensusele jõudmist tõenäoliseks.

Halduskohtumenetluses on poolteks kaebaja ja vastustaja. Kaebaja on isik, kes kaebuse esitas, vastustaja aga riigi esindaja, nagu Vabariigi Valitsus, minister, riigiasutus, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitev muu isik, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Halduskohtumenetlusse kaasatakse vajadusel kolmas isik, kelle õigusi võib kaebuse kohta tehtav kohtulahend puudutada. Näiteks kui kaebaja vaidlustab naaberkinnistule elamu ehitamiseks antud ehitusloa, siis vastustajaks on ehitusloa andnud kohalik omavalitsus, ent naaberkinnistu omanik kaasatakse menetlusse kolmanda isikuna, kuna sisuliselt käib vaidlus talle ehitusloast tuleneva õiguse üle. 

Kaebuse liigid

Kaebus tuleb esitada seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul.

• Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.
• Kohustamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui haldusorgan teatas kaebajale vastava haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keeldumisest. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib sellise kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest või kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, siis kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.
• Hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või nendest tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab ent mitte hiljem kui kümne aasta möödumisel kahju või tagajärjed tekitanud akti andmisest või toimingu tegemisest.
• Tuvastuskaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates, muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult.
• Keelamiskaebuse võib esitada tähtajatult.

Kohtu koosseis

Kohtukoosseis koosneb halduskohtus tavaliselt ühest kohtunikust, kuid kohtu esimees võib määrata kolmeliikmelise koosseisu. Seda tehakse, kui asi on eriliselt keeruline, põhimõtteliselt tähtis või muudel juhtudel, kui see on õigusemõistmise huvides. Kui koosseis muutub menetluse käigus, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

Menetluse lõppemine

Menetlus lõpeb halduskohtus kas menetluse lõpetamisega või otsuse/määruse jõustumisega. Halduskohus lõpetab menetluse järgmistel juhtudel:

1. kaebaja on sama nõude juba varem halduskohtule esitanud ning selles on jõustunud kohtuotsus/-määrus menetluse lõpetamise kohta;
2. kaebetähtaeg on ületatud;
3. kaebuses vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks või kaebuses nõutav on tehtud;
4. füüsiline isik on surnud ning juriidilise isiku tegevus lõppenud;
5. kaebusest on loobutud või saavutatud kompromiss.

Riigilõiv

Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse §-le 60. Tavaliselt on riigilõivu suuruseks 20 eurot. Mõned kaebused on riigilõivuvabad. Nii näiteks ei tule riigilõivu maksta kaebuselt, millega ametnik vaidlustab enda teenistusest vabastamist või palga maksmata jätmist või taotleb pensioniõigusliku staaži tuvastamist. Riigilõivuvabastused on sätestatud riigilõivuseaduse §-s 22.

Infomaterjali koostammisel on kasutatud järgmiseid veebilehti: Halduskohtumenetlus | Eesti Kohtud ja Halduskohus – Vikipeedia