Osaühingu juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine

Lapse hooldusõiguse taotlemine ainult ühele vanemale
20. Dec 2021
Pankrotimenetluse raugemine
26. Feb 2022
Show all

Osaühingu juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine

Äriseadustik (ÄS) sätestab, et osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu (§ 184). Kui isik on valitud äriühingu juhatuse liikmeks, saab temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu. Kuigi tihti tegutsevad OÜ juhatuse liikmed kas üldse ilma lepinguta või üksnes töölepingu alusel, siis selline lähenemine ei ole korrektne ja võib lõpuks viia hoopis erimeelsuste ja vaidluste tekkeni. Kui näiteks isik on alguses töötanud töölepingu alusel ja hiljem valitud juhatuse liikmeks, on vaja täpselt kindlaks määrata, kas tööleping on lõppenud või isik jätkab tegevust kahe lepingu alusel (teatud juhtudel võimalik).

Juhatuse liikme valimine ja tegevus

Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Tavaliselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.

Juhatuse liikmeks valituks osutumiseks on vajalik, et isiku poolt hääletaks üle 50% OÜ osanikest või nõukogu liikmetest. Kui on olukord, kus OÜ-s on võrdse osalusega kaks osanikku, peavad mõlemad poolt olema, et isik ära valida. Eriti oluline on kvoorumi teadmine see juhtudel, kus osanike vahel võivad olla erimeelsused, keda juhatusse valida või keda tagasi kutsuda.

ÄS sätestab, et juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Kuid juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Kindlasti ei või juhatuse liikmeks olla sama OÜ nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Seaduses on ka piirang, et juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas või osanike, nõukogu või juhatuse otsusega.

Maksuamet on selgitanud, et juhatuse liikmel on õigus saada oma ametiülesannete täitmise eest osaühingult juhatuse liikme tasu. Kui osaühing juhatuse liikmele tasu ei maksa, siis juhatuse liiget töötamise registris registreerima ei pea. Sel juhul on juhatuse liige kantud üksnes äriregistrisse.

Samas peab silmas pidama, et kui juhatuse liige (võib olla ka ainuosanik) tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, siis peab ta oma töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu. Näiteks kui juhatuse liige valmistab restoranis ise toitu, siis teeb ta koka tööd või kui juhatuse liige töötab ehitusobjektil, siis teeb ta ehitaja tööd jne. Nendel juhtudel on tegemist juba töösuhtega ja isik peab olema registreeritud töötamise registris (https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-register/tootamise-registreerimine#registreeritavad).

Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega.

Juhatuse liikme tagasi kutsumine

Osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 sätestab kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise mõiste, nähes ette, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ja et eelkõige on ülesütlemine võimalik siis, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides.

Seega võib juhatuse liikme tagasikutsumise põhjuseks olla juhatuse liikme poolt oma kohustuste hoolsus-kohustust rikkuv käitumine, kuid võib ka mitte olla, nt leitakse mõni muu isik või muutub midagi OÜ toimimispõhimõtetes jne. Lõpliku otsuse teevad kas osanikud või nõukogu.