Juhul, kui kellegi on vaja esitada kohtusse võlanõue, soovitame esmalt alustada võla sissenõudmist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. See on kiirem, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega kui hagimenetlus. Maksekäsu menetluse tulemusel on võimalik saada täitedokument ehk maksekäsk, mille saab omakorda anda edasi täiturile täitmiseks.

Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja ja võlgnik. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit, kogu menetlus on ainult kirjalik, st liiguvad ainult dokumendid. Maksekäsu kiirmenetluse asju lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja.

Väga oluline on ka see, et kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Avaldajal on õigus esitada nõue ka hagimenetluses, kuid mitte samal ajal maksekäsu kiirmenetlusega. Hagi tuleb esitada siis, kui võlgnik võlga ei tunnista mingil põhjusel ning tuleb koostada hagiavaldus (enne maksekäsu avaldus ja siis hagi, korraga neid esitada aga ei saa).

Piiranguks on aga asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (ja sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks intressid ja viivised). Kõrvalnõuded ei tohi omakorda ületada põhinõuet. Seega sobib see menetlus nö väiksemate võlgade puhul. Suured võlanõuded ja suured vaidlused – need tuleb esitada kohe hagimenetlusse.

Esitada ei saa nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Samuti ei saa esitada nõuet, kui mõlemad pooled peavad täitma mingi kohustuse ja kumbki pool ei ole kohustust veel täitnud. Avaldust ei saa esitada juhul, kui võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju (näiteks au teotamine) hüvitamist ega sellist nõuet, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada ainult elektroonilise portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ID-kaardiga ning e-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Ka kõik failid, mida soovitakse avaldusel juurde lisada – need saab E-toimiku kaudu üles laadida.

Kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb ta võlgnikule määrusega makseettepaneku. Kui maksekäsu tegemise eeldused on täidetud vaid osade nõuete või nõude osa suhtes, teatab kohus sellest avaldajale ja määrab talle tähtaja seisukoha avaldamiseks, kas teha makseettepanek märgitud ulatuses. Kui avaldaja ei ole nõus, siis kohus lõpetab menetluse.

Kohus toimetab makseettepaneku ja vastuväite blanketi võlgnikule ja teatab maksekäsu edastamisest ka avaldajale. Vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. Kui võlgnik esitab tähtaja jooksul põhistatud vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik, piisab vaid, kui väljendatakse, et pole sellega nõus (erand on elatise nõue). Seadus ütleb nii: vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik. Kui avaldaja on taotlenud võlgniku vastuväite korral menetluse lõpetamist, siis menetlus lõpetatakse.

Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Võlgnikul on maksekäsu peale võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule. Maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral on võimalik määruskaebus esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.

Kui võlgnik tunnustab nõuet, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline nõutud summat korraga tasuma, on võlgnikul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga maksegraafiku sõlmimiseks. Kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku.

Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata kompromissi kohta sätestatut.

Teatud juhtudel jääb avaldus ka rahuldamata. Sellised olukorrad võivad olla järgmised: selline menetlus ei ole seadusega lubatud; avaldus ei vasta nõuetele; makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada (füüsilisest isikust võlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kättetoimetamine) ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; avaldaja ei teavita kohut kättetoimetamise tulemustest määratud tähtaja jooksul; ilmnevad muud menetluse peatumise alused.

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa edasi kaevata. Avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetlusel on ka oma kulud. Avalduse esitamisel tasub avaldaja riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (riigilõivu seaduse § 59 lg 6). Elatise nõudmisel riigilõivu avaldajalt ei nõuta. Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi kontole. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse korral tasub avaldaja automaatselt riigilõivu sama portaali kaudu.

Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab kohtu poolt võlgnikult võla väljamõistmise korral võlgnik. Samuti juhul kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud. Muudel juhtudel avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Kokkuvõtteks: tuleb arvestada, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine sobib paljude võlgade sissenõudmiseks, kuid ei sobi mitte kõigi võlgade puhul. Võlad võivad olla liiga suured või olla tingitud kahjunõudest. Kuna võlgnikul on lihtne oma vastuväide esitada, siis tuleb olla valmis, et vaja on hagiavalduse koostamine ja esitamine maakohtule. Kuid juhul, kui maksekäsu kiiremenetluse avaldus läheb läbi ja lõpuks väljastab kohus määruse, siis on võimalik see toimetada täiturile, kui nn täisväärtuslik täitedokument. Kas ja kui palju aga võlgnikult selle alusel lõpuks raha kätte saadakse, sõltub aga omakorda juba hoopis sellest, kas ja kui palju võlgnik temalt välja mõistetud raha kavatseb ise hakata üldse tagasi maksma. Kahjuks esineb Eesti üsna palju ka selliseid sarivõlgnikke, kellelt on makskäskudega välja nõutud suuri summasid, kuid nende laekumine on ja jääb probleemseks, kuna puudub kas raha või tahe või mõlemad.

Soovitame maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel pöörduda juriidilise abi saamiseks õigusala asjatundjate poole, nii läheb asi sujuvamalt ning tegusamalt. 

NB. Infoteksti koostamisel on kasutatud veebilehel www.kohus.ee avaldatud materjali.