Tutvustame blogis lühidalt maksumenetluse üldisi aluseid ja mõningaid põhimõtteid.

Maksumenetlus on üks spetsiifiline haldusmenetluse liik, mille puhul rakendatakse nii haldusmenetluse sätteid, kui maksukorralduse seaduses (või ka eriseadustes) sätestatud reegleid.

Haldusmenetluse seadus (HMS) § 2 sätestab, et haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.

Maksumenetlus viiakse üldjuhul läbi maksuhalduri algatusel ja menetlus lõpeb maksumaksja jaoks koormava haldusakti andmisega.

Maksumenetluse osalised on vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 43-le:

  1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja) (nt maksuvõla tasumise ajatamise taotleja);
  2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat);
  3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik);
  4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.

Maksumenetluse läbiviijaks on maksuhaldur, kes täidesaatva riigivõimu esindajana jälgib maksuseaduste täitmist. Maksuhalduri ülesandeid on sätestatud MKS § 10.

Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalistele nende õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3). 

Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. 

Menetlustoiming sooritatakse maksuhalduri neis ametiruumides, mis paiknevad maksukohustuslase või kolmanda isiku elu- või asukohale kõige lähemal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Isiku kutsumisel ametiasutusse suuliste seletuste andmiseks võib selle menetlustoimingu sooritada maksuhalduri ametiruumides telefonitsi või sellise tehnilise lahenduse abil, et samal ajal erinevates haldusüksustes asuvad menetleja ja seletuste andja teineteist otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad. Suuliste seletuste protokolli tehakse vastav märge (MKS § 49¹).

Tähtaja arvutamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid.

Tinglikult võib maksumenetluse jagada nelja etappi, milleks on:

• Tuvastusmenetlus: maksumenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamine (MKS § 85-91 ja tõendite kogumine MKS § 56-81);

• Otsustusmenetlus: maksusumma määramine või maksumaksja poolt deklareeritud maksusumma kinnitamine (MKS § 88);

• Sooritusmenetlus: maksusumma tasumine (MKS § 105) või sissenõudmine (MKS § 128), tassarvestamine (MKS § 105), tagastusnõude täitmine (MKS § 106);

• Uuendusmenetlus ehk menetluse taastamine: maksuasja teistkordne (korduv) läbivaatamine, sh maksu määramine, haldusakti muutmine või tühistamine.

MKS § 11 kohaselt tuleb silmas pidada uurimispõhimõtet maksumenetluses, st maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

Tõendite kogumisel tuleb alustada suuliste seletuste võtmisest ning alles seejärel nõuda dokumentide esitamist (RKHK 3-3-1-26-02) ning kolmandatelt isikutelt võib nõuda maksukohustuslase kohta käivat infot alles siis, kui maksukohustuslaselt endalt ei ole võimalik täiendavat teavet saada (RKHK 3-3-1-14- 98).

Maksumenetluses kehtib majandusliku tõlgendamise põhimõte, mille kohaselt haldur võib jätta kõrvale üksikud arved või lepingud ning ka maksustatava perioodi raamatupidamisarvestuse, vaid püüab mõista kontrolliperioodil toimunud tehingute reaalselt sisu ja tagamaad ning võtta need maksustamise aluseks. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-22-07 viidanud, et intressita laenu andmist võib erandlikel asjaoludel lugeda ettevõtlusega seotuks, kui laenuandja saab laenutehingust kasu mõnel muul viisil (soodustused, osa ühise äriprojekti kasumist vms).

MKS § 84 kohaldamine eeldab maksueelise tuvastamist. Seejuures ei pea maksueelist saama alati maksuotsuse adressaat – piisab, kui maksueelis nähtub kõiki asjaolusid tervikuna vaadates. MKS § 84 kohaldamine on põhjendatud ka siis, kui tehingutel ja toimingutel on peale maksueelise saamise muid eesmärke, kuid need osutuvad maksueelise saamisega võrreldes ebaoluliseks (RKHK asjas nr 3-3-1-79-11, p 20).

Maksumenetlus (revisjon) ei saa kesta „igavesti“. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-3-1-3-08 näiteks järgmist:

Maksukorralduse seadus ei sätesta (revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega), kuid sellest hoolimata tuleb lähtuda haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtetest. HMS § 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (lg 2), kusjuures menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta (lg 4). MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

Maksu- ja Tolliamet on enda kodulehel jaganud nõuandeid, mida teha, kuidas hoida oma maksuasjad korras. Soovitame meiegi nende nõuannete järgi tegutsemist, kui aga vajate esindamist Teie suhtes alanud maksumenetluses, võite meie bürooga ühendust võtta.