Võla aegumine tähendab, et võlgnik vabaneb võla maksmise kohustusest ja sissenõudja kaotab õiguse võlga nõuda. Aegumisele on ette nähtud  tähtaeg, mille lõppedes võib võlgnik nõuda „võla kustutamist’’.

Õiguslikuks aluseks on siin tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõige 1, mis sätestab: õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Nõue ise ei kao, küll saab võlgnik aga keelduda kohustuse täitmisest.

ELULINE NÄIDE AEGUMISEGA VÕLAST VABANEMISEKS: Jaan oli tubli mees,andis tuttavale käenduse, et too saaks omakorda endale korteri osta. Kahjuks tuttaval läksid asjad täbarasti, jäi panga ees jänni ja pank müüs maha korteri, mis oli tagatiseks. Paraku ei katnud ka see kogu võlga ja nii läks käiku Jaani käendus. Jaanil raha polnud, palk oli väike ja kuskilt juurde polnud tulemas. Jaan viidi kohtusse ja kohus mõistis välja otsusega 2013. aastal umbes 25 000 eurot. Jaan ei reageerinud otsusele, see jõustus ja anti täiturile augustis 2013. 2023.aasta lõpuks oli aga see võlg aegunud, kuna möödas oli kümme aastat. Jaan pöördus juristi poole, kes aitas koostada avalduse täiturile. Täitur lõpetas täitemenetluse osaliselt kohtuotsusega väljamõistetud summa osas, kuid Jaan pidi maksma täituri tasu, umbes 900 eurot. Võlga Jaan enam maksma ei pidanud. Jaan kasutas ära seaduses sätestatud võimalust, et nõue oli aegunud. Jah, päris „nulliga“ ta ei pääsenud, kuid ka väga suurt summat polnud vaja maksta.

Vaatame lähemalt, mida tähendab aegumine.

Aegumise eesmärk

Aegumise esemeks ongi nõue ehk õigus nõuda teiselt isikult millegi tegemist või sellest hoidumist. Nõue tähendabki näiteks seda, et ühel lepingupoolel on õigus nõuda teiselt lepingupoolelt mingi omavahelise kohustuse täitmist, – asja või raha üleandmist, töövõtu tegemist jms. Siis öeldaksegi, et „tal on nõue“. Kui kohustatud isik (võlgnik) oma nõuet vabatahtlikult ei täida, võib nõude täitmiseks pöörduda kohtusse. Nõude maksmapanek on sedaviisi riiklikult garanteeritud – kui aga nõue on aegunud, siis ei ole see ka enam riiklikult garanteeritud, st kohtusse pöörduda võib, kuid vaidluse teine pool saab kohtus esitada aegumise vastuväite ja kohus enam nõuet ei rahulda.

Kirjanduses on leitud, et nõudeõiguse aegumisel on mitu eesmärki – esmaseks peetakse  võlgniku kaitset. See on oluline, kuna pika aja möödumisel võib olla järjest raskem nõudele vastuväiteid esitada, kuna tõendite kogumine on raskendatud, asi läheb nö meelest ära jne. Võlgniku kaitse väljendub ka selles, et võlgnik ei pea olema valmis võimalikke kohustusi määramata aja jooksul täitma. Võlgnikule lisaks kaitstakse niimoodi aga ka kolmandat võlgnikuks mitteolevat isikut alusetute nõuete esitamise eest. Aegumine on tähtis õigusrahu ja õiguskindluse põhimõtte üldises rakendamises ja majanduskäibe vajaduste täitmises.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

Seadus (TsÜS § 146) sätestab erinevad tähtajad tehingust tuleneva nõude aegumiseks.

Üldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuid näiteks ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

Samas peab silmas pidama, et eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Oluline põhimõte, mida silmas pidada! TsÜS §-st 143 tuleneb, et kohus ei saa hagi aegumisele tuginedes omal algatusel kohaldamata jätta, vaid võlgnik peab sellele kohtus tuginema. Kui võlgnik on aegunud nõude vabatahtlikult ära täitnud, ei saa ta hiljem aegumisele tuginedes üleantut välja nõuda. Aegumine ei lõpeta tagatud nõuet ja võlausaldaja saab tagatisõigust endiselt realiseerida. Kui aegub pandiga tagatud nõue, siis on võlausaldajal endiselt õigus võlgnikult täitmise asemel panditud eset nõuda. Isiklike tagatiste puhul on võlgnikul sarnaselt põhivõlaga õigus tugineda aegumisele. Seega ei hakka kohtunik ise hindama, kas mingi nõue on aegunud, vaid vaidluse pool peab ise kohtus sellele viitama ja esitama aegumise vastuväite.

Kindlasti tuleb silmas pidada – kui nõue on kohtuotsusega tunnustatud, siis on sellise jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat, sõltumata sellest, kas tegemist on tehingust või seadusest tuleneva nõudega.

Aegumise katkemine ja peatumine

Seadus tunneb ka aegumise katkemise ja peatumise mõisteid ning need võivad valmistada korralikult peavalu! TsÜS § 158 lg 1 ütleb, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kuigi – aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.

Aegumise katkemine tähendab seda, et nõue saab uue aegumistähtaja ja seni kulgenud aegumist ei arvestata. Aegumise katkemiseks on kaks alust: nõude tunnustamine ja täitedokumendi täitmiseks esitamine.

Nõude tunnustamise puhul teeb võlgnik midagi, millest on aru saada, et ta on võlast teadlik ja valmis endiselt oma kohustust täitma – näiteks võlgnik tasub midagi (osaliselt), annab tagatise, maksab intresse või annab võlatunnistuse. Nõude tunnustamise avalduse peab võlgnik või tema esindaja tegema võlausaldajale. Kui võlausaldaja on võla tunnistamise saanud pettusega, siis ei saa sellele hea usu põhimõtte tõttu tugineda. Seega võlgnik, kes taotleb nõude aegumist, peab olema järjekindel ega tohiks midagi tasuda, isegi 10 senti mitte, samuti ei või anda võlatunnistust vms, kuna see viib aegumise katkemisele.

Teine olukord on see, täiturile esitatakse täitedokument täitmiseks. Näiteks annab võlausaldaja täiturile kohtulahendi või muu täitedokumendi.

Aegumise peatumine tähendab, et nõudeõiguse aegumise hulka ei loeta teatud ajavahemikku. Peatumise aluseid on TsÜS-is rohkem kui aegumise katkemise puhul. Neist olulisimad on vääramatu jõud, teovõime piiramine, nõude üle läbirääkimised ja nõude esitamine menetluses lahendamiseks. Aegumine peatub menetlusõiguse ajal, mis tähendab eelkõige hagi esitamist tsiviilkohtumenetluses. Eesti õiguses ei ole aegumise maksimumtähtaegasid, mis tähendab, et nõude aegumine võib peatuda korduvalt. Üldreegel on, et pärast aegumise peatumise lõppemist on võlausaldajal aega kaks kuud, et nõue maksma panna.

Kohtuotsusest tuleneva nõude aegumine

5. aprillil 2021.a saabus esmakordselt see päev, kui täitus 10 aastat kohtuotsuste menetlemisest mille täitmise osas saab taotleda aegumist. Aegumine algab sellest päevast kui sissenõudja esitab kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks ja lõpeb 10 aasta möödumisel.

Aegumise kohaldamiseks tuleb esitada avaldus täiturile. Peale aegumise tähtaja saabumist võib avalduse esitada igal ajal – selleks ei ole ettenähtud kindlat tähtaega ja selle esitamisega ei ole võimalik hiljaks jääda. Aegumise avalduse läbivaatamise tasu on 18.30 eurot (koos KMga).

Avalduse esitamine ei tähenda automaatselt võlast vabanemist, sest see sõltub lisaks ka  sissenõudja nõusolekust. Peale avalduse esitamist saadab kohtutäitur sissenõudjale teate, et võlgnik taotleb aegumist. Kui sissenõudja nõustub võla aegumisega, lõpetab kohtutäitur menetluse.

Aegumise kohaldamine võla suhtes ei tähenda, et kohtutäitur lõpetab menetluse lõplikult. Võlgnikul säilib kohustus tasuda kohtutäiturile täitekulud.

Erovik Õigusbüroo aitab klientidel esitada täiturile avalduse aegumise kohaldamiseks ning suhtlemisel täituriga. Selleks võtke meiega ühendust: info@erovik.ee

• Võlast vabanemine aegumise abil
• Erikasutusõigus ja kasutuskord
• Mis on isiklik kasutusõigus?
• Puudustega kasutatud auto ostmisel kahjunõude esitamine müüja vastu
• Maksekäsu kiirmenetlus kohtus – asendamatu abimees võlgade sissenõudmisel

dokumentide kättetoimetamine dokumentide kättetoimetamise määrus Eraõiguslikud võlad euroopa täitekorraldus kaasomand kaasomandi lõpetamine kaasomanikud kasutuskorra kokkulepe kinnisasi kinnisasja kaasomand likvideerimine nõude esitamine juhatuse liikme vastu Osaühing osaühingu juhatuse liige Osaühingu likvideerimine OÜ Pankrotiavaldus sundlõpetamine tööleping töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu ülesütlemine tööõigus Võlausaldaja Võlaõigus Võlgade aegumine