Aeg-ajalt võib ette tulla olukord, et mõni isik on väga ükskõikne elatise tasumise suhtes. Sellisel juhul tuleks vaadata täitemenetluse seadustiku poole, milles leiduvad mõningad võimalused, kuidas elatist mittetasuval isikul „tekitada“ suurem huvi oma kohustuse täitmise vastu.

Hoiatuse tegemine täituri poolt

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177¹, sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS §-s 177² loetletud õigusi piiratakse, lubade kehtivus peatatakse või dokumendid tunnistatakse kehtetuks ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ja nende andmise keelamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

TMS §-s 177² loetleb järgmised õigused, mida võib piirata: 1) jahipidamisõigus;
2) mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Ja järgmised load ja dokumendid: 1) Eesti kodaniku pass;  2) välismaalase pass; 3) pagulase reisidokument;  4) ajutine reisidokument; 5) meremehe teenistusraamat; 6) meresõidutunnistus;  7) diplomaatiline pass.

Kui kohtutäitur teeb hoiatuse, siis see kehtib kaks aastat alates selle kättetoimetamisest. Kui võlgnik katkestab selle aja jooksul uuesti elatise korrapärase maksmise, esitamata selle kohta mõjuvat põhjendust, esitab kohtutäitur uut hoiatust võlgnikule tegemata kohtule avalduse.

Muidugi peab täitur esmalt kindlaks tegema, kas võlgnikul üldse on nimetatud õigusi, lube või dokumente. Kui võlgnikul neid ei ole, ei esita kohtutäitur võlgnikule hoiatust. Võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise kohta tehtava hoiatuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kohtu tegevus

Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, võib täitur määrusega tähtajatult peatada eelnimetatud õigused ning load ja dokumendid. Kui kohus piirab võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega. Silmas peab pidama, et kohus võib korraga piirata mitut õigust, peatada mitme loa kehtivuse või tunnistada mitu dokumenti kehtetuks ning keelata nende andmise.

Kohus vaatab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ja nende andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses.  Kohus ei piira võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt avalduse esitamist kohtule:
1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui see takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Kohus lahendab asja määrusega ning toimetab jõustumismärkega määruse asjaomasele asutusele kätte kohtumääruses märgitud õiguse piiramiseks, loa kehtivuse peatamiseks, dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ning nende andmise keelamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Võlgnikule selgitatakse kohtumääruses, milliseid toiminguid ja millise tähtaja jooksul tuleb tal teha. Nimetatud kohtu määrusele võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule.

Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse piiramise, kui:  1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning nende või dokumendi andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Kohus toimetab avaldajale ja kohtutäiturile kätte määruse, mis lõpetab võlgniku õiguse piiramise või loa kehtivuse peatatuse ja selle või dokumendi andmise keelamise.

Võlgniku vastuväited

TMS § 177⁴ lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17, 20.12.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17).

Samas peab arvestama, et kui võlgnik esitab vastuväiteid, siis peavad need olema kaalukad ja väga põhjendatud. Tuleb ette, et nn kergelt põhjendatud vastuväiteid kohus ei arvesta, nagu näiteks lahendis asjas nr 2-20-17228. Kohus leidis järgmist:

21. Ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul senise töö tegemine muutuda keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Kui võlgnikul ei ole kavatsust maksta endale ettevõttest tasu või leida mõni muu püsiva sissetulekuga töökoht, siis ei saa üksnes abstraktse töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 16). Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis (vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik tahab jätkata ettevõtlusega, on võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle tegevus ei sõltuks üksnes võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust.

22. On tõenäoline, et mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul või tema pereliikmetel ei oleks võimalik enam liigelda. Mootorsõiduki asemel saab kasutada ka ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta.

24. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et ülalpidamiskohutust täita. Võlgniku poolt menetluses esitatud väited annavad alust järeldada, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnik märkis 18.03.2021 istungil, et rahaliselt ta sissenõudjaid aidata ei taha, kuid võib neile soetada vajalikke asju (nt riideid). Ka määruskaebusest nähtub, et võlgnik ei täida kohtulahendit, kuna tema hinnangul ei kasutataks raha laste ema poolt sihtotstarbeliselt. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii seega ilmselt elatisnõude tasumiseni. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on ringkonnakohtu hinnangul võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 177⁵ alusel, kui ta on asunud elatist tasuma.

Kokkuvõtteks: kui isik ei tasu elatist, on võimalik kohtul piirata võlgniku õigust, peatada loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks. Võlgnik saab sellele esitada oma vastuväited, kuid need peavad olema põhjendatud, et kohus neid arvestaks.